järgi kokkuleppemenetluses Meelis Juursoo , isikukood D.L, elukoht xxxxx x xxxx xxxx xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidus, töövõimetuspensionär (50% töövõimetust), kriminaalkorras karistatud - 17.12.2010. a Tartu Maakohtu poolt
ja
alusel kahekuulise tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga, lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine neljaks kuuks Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 311, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada D.L
järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse võrra, mõista D.L-i liitkaristuseks kuus kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata D.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla
lg 4 alusel kohustada D.L-i üldkasuliku töö tegemisel järgima
elama oma alalises elukohas aadressil xxxxx x xxxx xxxx ;
lg 1 alusel võtta D.L-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheksaks kuuks. Kohus selgitab, et Liiklusseaduse §-s 127 sätestatu kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.L-ilt riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 52 senti. Sundraha tasuda kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuuliste maksetena kuni täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank`is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-11-8767, D.L , sundraha “ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D.L-i süüdistatakse selles, et tema 29. juunil 2011. a kella 17.53 ajal juhtis Võru linnas Jüri tänaval mootorsõidukit xxxxxx xxxxxx x xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle verest leiti vähemalt 0,86 mg/l etanooli, millise teoga pani toime
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.L-ile karistuseks neli kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kahe kuu võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks kuus kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata D.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheksaks kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai D.L kokkuleppest ja selle sõlmimise tagajärgedest aru ning väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega , nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et D.L tuleb süüdi tunnistada
MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel kuuluksid D.L-ilt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud –määratud kaitsjale makstav tasu, mis nähtuvalt prokuröri määrusest (tl 28) on D.L-ile õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 46 eurot ja 99 senti, nähtuvalt määratud kaitsja taotlusest 33 eurot ja 08 senti, kokku 80 eurot ja 07 senti ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 417,03 eurot, sest D.L pani toime teise astme kuriteo. Seega kuuluks sissenõudmisele menetluskulu kogusummas 497 eurot ja 10 senti. Kohus peab põhjendatuks kohaldada D.L-i suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid - jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning võimaldada menetluskulu tasumine ositi, arvestades asjaolu, et süüdistatav on töövõimetuspensionär ja tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 127 eurot kuus. Et menetluskulude täielik tasumine käiks D.L-ile ilmselgelt üle jõu jätab kohus määratud kaitsjale makstava tasu riigi kanda ja mõistab menetluskuluna D.L-ilt välja pool sundraha, mis kuulub tasumisele ositi, kümne kuu jooksul. Kersti Vosman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.