lg 2 p 8, 9 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud 10 päeva vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Kalev Kuningas kriminaalhooldaja Vladimir Averjanov erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta E.B (isikukood xxx; elukoht xx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Otsustus
lg 2 p 8, 9 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud ja 10 päeva ja
alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega
kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud E.B kohta. Ettekandest nähtuvalt E.B ei ilmu registreerimisele ja ei ela kindlaksmääratud kohas. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Tartu Maakohtu 22. septembri 2011 otsusega nr 1-11-7800 on E.B süüdi mõistetud
lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 28 päeva,
novembri 2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristus vangistusena 1 aasta 6 kuud 8 päeva, mis
69 alusel asendati üldkasuliku tööga 1096 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. oktoober 2013 ning allutati üldkasuliku töö tegemisel
HS) § 31 lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). KrMS § 427 lg 2 kohaselt Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise
lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras Kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes registreerimiskohustuse mittetäitmisega. Kuna uue kuriteo arutamisel kohtus arvestati ka E.B-le määratud tingimisi karistust ja otsustati karistuste liitmine, siis puudub vajadus erakorralist ettekannet eraldi arutada. E.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 22 septembri 2011 otsusega, millega talle mõisteti liitkaristus vangistusena 1 aasta 6 kuud 8 päeva, mis
69 alusel asendati üldkasuliku tööga 1096 tundi. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb E.B kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.