← Eesti

1-11-8883/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. septembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-8883 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav L.J § 424 järgi elukoht: XXX; isikukood: xxx; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral - 31.08.2001 Tartu Maakohtu kohtuotsusega KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 8480 krooni ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.07.2011. a Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.J

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1p 1 alusel võtta L.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. septembril
  2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Niina Agarjova kasuks välja 15 viisteist) eurot 98 senti advokaat Niina Agarjova poolt L.J-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista L.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 200 (kakssada) eurot ja joobe tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 217,03 eurot välja mõistmata ja riigi õigusabi kulud 47,94 eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et L.J on õigus menetluskulud summas 214 eurot tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
  3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu L.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 11.07.2011 kella 00.34 paiku Tartumaal Tartu vallas Tartu – Jõgeva – Aravete maantee seitsmendal kilomeetril mootorsõidukit Opel Omega riikliku registreerimismärgiga XXX, millega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. Lähtudes

§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus L.J suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.J ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist viieks kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.J-i süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 15,98 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 15,98 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 31,96 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ning ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. L.J osutab FIE-na taksoveoteenust. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, abikaasa viibib hooldekodus. Lisaks on tal eluasemelaen, mis pärast abikaasa haigestumist on osutunud ülejõukäivaks. Seoses lisakaristuse kohaldamisega kaotab L.J viieks kuuks võimaluse teenida elatist taksojuhina. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine L.J-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib L.J-ile üle jõu, mistõttu tuleb määrata need KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.