kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav L.J § 424 järgi elukoht: XXX; isikukood: xxx; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral - 31.08.2001 Tartu Maakohtu kohtuotsusega KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 8480 krooni ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.07.2011. a Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.J
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. Lähtudes
§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus L.J suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.J ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist viieks kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.J-i süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 15,98 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 15,98 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 31,96 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ning ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. L.J osutab FIE-na taksoveoteenust. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, abikaasa viibib hooldekodus. Lisaks on tal eluasemelaen, mis pärast abikaasa haigestumist on osutunud ülejõukäivaks. Seoses lisakaristuse kohaldamisega kaotab L.J viieks kuuks võimaluse teenida elatist taksojuhina. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine L.J-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib L.J-ile üle jõu, mistõttu tuleb määrata need KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.