järgi mõistetud rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o summas 5000 krooni ehk 319,56 eurot, ja
summas 9000 krooni ehk 575,20 eurot, 93 (üheksakümmend kolm) päevase vangistusega.
alusel asendada D.G-le mõistetud vangistus 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 5 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada D.G Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtumääruse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele ja kohtutäitur Terje Tšapisele. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Maakohtu 16.09.2009 kohtuotsusega nr 1-09-1474 tunnistati D.G süüdi
järgi ning teda karistati rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 5000 krooni, ning
summas 9000 krooni.
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 280 miinimumpäevamäära ehk 14 000 krooni riigi tuludesse. 28.03.2012 saabus kohtule Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus koos lisadega (Viru Maakohtu 16.09.2009.a. kohtulahend nr 1-09-1474 ning kohtutäituri teade täitmise võimatusest täiteasjas 169/2009/2835) D.G-le mõistetud rahalise karistuse summas 14 000 krooni ehk 894,76 eurot asendamiseks ™S § 206 lg 2 alusel. Avaldusest nähtub, et asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Samuti on isikul tasumata sama asja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Tasumata on ka teise kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud rahalised nõuded. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldusele lisatud kohtutäitur Terje Tšapise poolt koostatud vastuse kohaselt on Viru Maakohtu 16.09.2009 otsuse nr 1-09-1474 ja sissenõudja Eesti Vabariigi avalduse alusel algatatud täiteasi 169/2009/2835, mille sisuks on rahaline karistus 14 000 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub D.G maksustatav tulu. Täitemenetluse käigus on arestitud võlgniku arvelduskontod AS-is SEB Pank. Rahalisi laekumisi arestimise aktide alusel toimunud ei ole. Kohtutäiturile teadaolevalt D.G muud registervara ei oma. Samuti puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäitur oli seisukohal, et nõude rahuldamine võlgniku poolt täitmistähtaja jooksul ja enne nõude aegumist on ebatõenäoline. 24.04.2012 toimunud kohtuistungil arutas kohus Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldust D.G-le mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramiseks. D.G selgitas istungil kohtule, et on olnud pikalt töötu ning teinud vaid juhutöid. Rahaline karistus on tasumata, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid. Samas on isik väljendanud nõusolekut teha ÜKTd. ™S § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. 2
lg 1 sätestab, et mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.
lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus D.G-le mõistetud rahalise karistuse 280 päevamäära, s.o summas 14000 krooni ehk 894,76 euro asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul D.G puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, samuti puudub tal vara, millele sissenõuet pöörata. Võlgniku D.G nõusolekul kuulub talle asenduskaristusena mõistetav 93 päeva vangistust asendamisele 186 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 5 kuud. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
MS § 417, 432 lg 3 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 18. mail 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.