S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Kohustada M.G asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 18.06.2012.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. M.G poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.G suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri KKB Lääne-Harju PJ välijuht Maksim P on 16.03.2012.a. koostanud väärteoprotokolli AB 20120316222206 selle kohta, M.G juhtis 16.03.2012.a. kella 22.28 ajal Harju maakonnas, Harku vallas, Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10.km., liikudes Sõrve tee poole, mootorsõidukit BMW318i, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, olles isikuks, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,6 mg/l, samuti puudus sõidukil kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis alates 05.11.2011.a. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.G LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3; § 69 lg 5 ja § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 201 lg 2; §
M.G kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 20.04.2012.a. menetlusaluse isiku emale MO. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik M.G kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et M.G süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik M.G eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada M.G väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Samuti juhtis menetleja tähelepanu asjaolule, et ka varasemalt on isikut karistatud joobeseisundis juhtimise eest. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, 1 leidis, et M.G süü LS §-de 201 lg 2; §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: Menetlusaluse isiku poolt 16.03.2012.a antud ütlustega, mille kohaselt M.G tunnistab toimepandud rikkumist ja kahetseb tehtut.. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 16.03.2012.a. kell 22.56-23.02 M.G alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0033, mille lõplik lugem oli 0,65 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,60 mg/l. M.G nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri KKB LääneHarju PJ välijuht Maksim P otsustas 16.03.2012.a. kõrvaldada M.G sõiduki BMW318i, registreerimismärgiga xxx, juhtimiselt, LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. M.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud 2 samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. M.G suhtes 16.03.2012.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 16.03.2012.a. kell 22.34 PPA Põhja Prefektuuri Lääne-Harju PJ piirkonnapolitseinik Kristiina O kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. A106142, tuvastas M.G indikaatorvahendiga alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,60 mg/l kohta. M.G nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. Kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükiga, millest nähtuvalt 16.03.2012.a. kella 22.28 ei olnud sõiduautol BMW318i, registreerimismärgiga xxx, kehtivat kindlustuspoliisi. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 29.03.2012.a. M.G kehtivaid juhilubasid ei leitud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Ida PP KKB vanemkonstaabel Vivika V kõrvaldas 31.05.2009.a. M.G sõiduki Ford Scorpio, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt, kuna juht oli alkoholijoobeseisundis ning puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. M.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on tasumata. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – M.G-le inkrimineeritud väärteod LS §-de 201 lg 2; §
lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 16.03.2012.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusalusel isikul kehtivaid juhilubasid ei olnud, oli ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et tema poolt juhitud sõidukil BMW318i, registreerimismärgiga xxx, puudus kehtiv kindlustuspoliis ning et M.G juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §-de 201 lg 2; §
lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna kohustus omada juhtimisõigust, liigelda sõidukiga, millel on nõutav kindlustus olemas ja juhtida sõidukit seisundis, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele, on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud M.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud oma rikkumised toime ühe teoga, seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab mitu väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt väljendatud süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus asub seisukohale, et M.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et M.G-le määratud trahvid on tasumata, siis ei pea 3 kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Hoolimata varem määratud karistusest ei ole M.G oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine sanktsiooni keskmises määras s.o 15 päeva. Vaatamata karistust kergendava asjaolu esinemisele on 15 päevase aresti mõistmine põhjendatud, seda eelkõige arvestades isikul tuvastatud joobe suurust. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 18.06.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.