← Eesti

1-13-554/5

Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 554 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05. veebruaril 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Urmo Paal kaitsja: Gennadi Kull osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas B.B ik. xxx, vene keel, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, töök. AS D , eluk: xxx, varem kriminaalkorras karista-mata süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: B.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 23.10.2012 kl 01.30 ajal Harjumaal, Paldiski linnas, Sadama tänaval mootorsõidukit MB Actros, reg nr xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2894T kohaselt uuritaval B.B uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,62 mg,g +/- 0,06 mg/g, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega B.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab oma ütlusi selles, et juhtis joobeseisundis 23.10.2012 a. kell 01.30 ajal mootorsõidukit MB reg. nr. xxx. Alkoholi hakkas tarvitama eelnevalt kella 23.30 paiku seisvas autos. Tarvitas 200 g viina, et vältida stressi. Ta kutsuti kaupa kontrollima ja selleks pidi sõiduki rooli istuma ja sõitma 100 – 150 m. Enne sõiduki juhtima asumist ta tundis ennast adekvaatsena ja kaugele plaanis sõita ei olnud. Pidi sõiduauto teise kohta parkima. Tema poolt juhitud sõidukiga sai sõita 15 m ja tema juurde tuli piirivalvur ning politseipatrull. Politseisõidukis ta keeldus indikaatorvahendisse puhuda ja ta toimetati ekspertiisi Wismari haiglasse. Ta kahetseb juhtunut selles, et juhtis sõidu- kit joobeseisundis. Taotleb karistusena rahalise karistusega karistamist ja juhtimisõiguse äravõtmata, sest muidu kaotab töö. Lisab kohtuistungil, et oli teadlik, et kuni laevale minekuni s.o kella 04 pidi olema tal puhkepaus. Aga kella 01.30 ajal teatati talle, et peab autoga natuke eemale sõitma ja selle lühikese sõidu ajal ta peeti kinni. Peres on ta ainuke tööd omav pereliige. Samuti taotleb juhilubade allesjätmist. Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist joobeseisundi tuvastamise ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt süüdistataval tuvastati alkoholijoove 1,62 +-0,06 mg/g ( t.l. 8 – 10 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, ainukese pereliikmena töökohta ja iseseisvat sissetulekut omava isikuna, puhtsüdamlikku kahetsust, toimunud kuriteo eelpool nimetatud asjaolusid ning kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, samuti kohus peab vajalikuks märkima rasket perekondlikku olukorda ja süüdistatava tervislikku seisundit, puudub vajadus lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada B.B KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pöörama kui süüdimõistetud kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista B.B-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista B.B-lt kaitsjatasu 96.00 eurot. 4 Välja mõista B.B-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 38.00 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.