MS § 426 lg 1, § 432 lg 2 Vabastada G.D, isikukood: X, talle Tartu Maakohtu 02.12.2009. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada G.D täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel X; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata G.D-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada X; - alluma X kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel; - asuma tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata (v.a. kasuisa X ja kasuisa X). Määrata G.D katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku X järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 15.02.2013. a.. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 02.12.2009. a otsusega tunnistati G.D süüdi
, § 201 lg 2 p 1 ja
järgi ning liitkaristuseks mõisteti
lg 1 alusel 7 kuud vangistust.
a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 2 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka G.D eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise aja alguseks 21.05.
a.
G.D kohustati katseajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
Tartu Maakohtu 10.01.2012.a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 02.12.2009.a otsusega mõistetud ja ärakandmata 1 aasta 9 kuu 20 päeva pikkune vangistus täitmisele. Karistusaja algus on 05.02.2012.a ja lõpp 25.11.2013.a. Õigus ennetähtaegselt vabastamise küsimuse arutamiseks tekkis 05.02.2013.a. G.D on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 12.09.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 3; § 201 lg 2 p 1; § 266 lg 2 p 3; § 202 lg 1 ja § 424 järgi 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 8 kuud vangistust ning 2 aastat 3 kuud ja 24 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat; 2) 19.12.2008.a Tartu Maakohtu otsusega
§-de 424 ja § 266 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 314 päevamäära, s.o 15 700 krooni, mis asendati vangistusega 1 kuu ja 22 päeva. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole G.D vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Olemas töökoht X. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ligi 1400 eurot, X. Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja osalenud majandustöödel. Varasemalt kuritarvitas X, kuriteod toime pandud X. Varasemal vabanemisel eemaldas loata jalavõru ja eiras kontrollnõudeid, oli 1,4 aastat tagaotsitav. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on X, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab G.D ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku teatel on G.D vabanemise korral olemas elukoht X. Samuti olemas töökoht X. Kohtutäiturite andmebaasi kohaselt on G.D suhtes rahalisi nõudeid ligi 4000 eurot. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, mille tagajärjel pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, X. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku G.D vabastamise korral määrata talle käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada X; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata, alluda X kontrollile kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel. G.D seletas kohtuistungil, et ta on oma senistest eluviisidest teinud järeldused ja soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. Teda toetavad X, X ja X. On aru saanud, et senised eluviisid ei ole õiged. Saanud vastavaid teadmisi vanglas läbitus sotsiaalprogrammist. X. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ja teatab, et prokuratuur ei toeta G.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Põhjendused on järgmised. Isikut on varem kolmel korral karistatud, reaalset vangistust kannab teist korda, väärtegude eest on teda korduvalt karistatud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on X. G.D on olnud varem kriminaalhooldusel, katseajal on ta toime pannud uued kuriteod. Teda on vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt kohustusega alluda elektroonilisele järelevalvele ja täita kontrollnõudeid. G.D rikkus kohustust mitte X, samuti eemaldas valveseadme keha küljest, seejärel oli tagaotsitav pikka aega. Vangla arvamusest nähtub, et vabaduses olles iseloomustas G.D üks-päev korraga stiilis elamine, igapäevane X ning toimepandud kuriteod. Seaduse rikkumine hetkeajel viitab impulsiivsele käitumisstiilile. Kõiki neid asjaolusid arvestades, ei ole võimalik G.D vabastamist toetada
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et G.D tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. G.D kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis teise astme kuritegude eest. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks X. G.D on garanteeritud töökoht ja varasem töökogemus. Töökoht tagab talle elatusallika. G.D on valmis alluma kriminaalhooldusele. Tal on soov vältida tagasipöördumist endiste eluviiside juurde. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi ja omandanud oskusi resotsiliseerumiseks. Vangla spetsialistid hindavad uue kuriteo toimepanemise riski madalaks. Uue kuriteo toimepanemine sõltub G.D-st endast. Kontrollnõuete ja kriminaalhooldusametniku soovitatud kontrollkohustuste täitmine aitab kaasa uute kuritegude ärahoidmisele. Arvestades G.D isikut võimaldab kriminaalhooldus tema paremat resotsialiseerimist kui karistuse lõpuni kandmine. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.