lg 1 Kaebuse esitaja T.J (isikukood XXX, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo, liiklusjärelevalvetalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuur, RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:
S § 66 lg 2 määrata rahatrahvi tasumine ositi 2 kuu jooksul igakuiselt 20 eurot.
60 eurot. Otsuse kohaselt juhtis T.J 06.12.2012.a. kell 10:16 ajal Tallinnas Mustamäe tee/Linnu teel mootorsõidukit Ford Galaxy reg.nr xxx alustades ristmiku ületamist foori keelava tulega, millega rikkus
lg 3 nõudeid ning pani toime
Kaebuse esitaja palub oma kaebuses otsus täielikult tühistada ning lõpetada väärteomenetlus ning, kui kohus peaks leidma, et ei ole võimalik otsust tühistada ja väärteomenetlust lõpetada siis taotleb rahatrahvi olulist vähendamist. Kaebuse esitaja selgitas kaebuses, et sõitis ristmikule kollase tulega arvestades taga liikunud sõiduki kiirust ja juhtide liiklusharjumust. Kaebaja juhindus erandist
Liikluseeskiri keelab kollase tulega ristmikule sõita. Peatumiseks ette nähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on liiklust ohustamata võimatu. Nii antud juhul ka oli. Kaebaja tutvus politsei poolt salvestatud videomaterjaliga ja meenutades asjaolusid ei näe kaebaja endal süütegu ja peab rahatrahvi põhjendamatuks. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja süüline käitumine
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi kui mootorsõiduki-või trammijuhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal. Kaebaja poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. Kaebaja poolt toimepandud rikkumine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga ja videosalvestusega. Videosalvestuselt on selgesti näha, et kaebaja poolt juhitud tumedat värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on kollane tuli. Enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris kaks korda vilkuv roheline tuli, kollane süttib vahetult enne kaebaja auto jõudmist stoppjoone ette. Videosalvestuselt nähtub, et kaebaja jätkas liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Sellega on tõendamist leidnud, et kaebaja alustas ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Kaebaja poolt juhitud sõiduk ei olnud kollase tule süttides ei ristmikul ega ka olnud ületanud stoppjoont, vaid lähenemas foorile. Salvestiselt ei nähtu, et kaebaja poolt juhitud sõiduki sujuv peatamine stoppjoone ees oleks kedagi ohustanud. Salvestiselt nähtub selgelt fooritulede põlemise tsükkel ning sõiduauto liikumine ristmikule ja selle ületamine. Kaebaja ei täitnud
lg 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. 3 Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirusepiirangud on kehtestatud ennekõike liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Lisaks on mootorsõiduki juht kohustatud sõidukiiruse valikul arvestama
lg 3 p 1 sätestatud, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi, veose iseärasusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kaebaja võttis keelava foori tulega ristmikule sõites teadlikult riski. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades kaebajale määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud kaebaja karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 60 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud T.J kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kiirmenetluse otsuse 2302,12,018154 kohaselt T.J 06.12.2012.a. kell 10:16 16 ajal Tallinnas Mustamäe tee/Linnu teel mootorsõidukit Ford Galaxy reg.nr xxx alustades ristmiku ületamist foori keelava tulega, millega rikkus
lg 3 nõudeid ning pani toime
lg 1 järgi väärteo.
lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi eest. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Kohus leiab, et kaebaja poolt väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist, kaebaja ise ei ole eitanud ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega samuti on väärtegu tõendamist leidnud kombineeritud liiklusjärelvalve protokolliga, millest nähtuvalt kaebaja poolt juhitud sõiduauto Ford Galaxy reg.nr xxx ületas ristmiku foori kollase tulega. Kohtule esitatud videosalvestiselt on näha, et kaebaja poolt juhitud tumedat värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on kollane tuli. Enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris kaks korda vilkuv roheline tuli, kollane süttib vahetult enne kaebaja auto jõudmist stoppjoone ette, peale seda nähtub videosalvestuselt, et kaebaja jätkas liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Seega leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et kaebaja alustas ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Kaebaja poolt juhitud sõiduk ei olnud kollase tule süttides ei ristmikul ega ka olnud ületanud stoppjoont, vaid lähenemas foorile. Salvestiselt ei nähtu, et kaebaja poolt juhitud sõiduki sujuv peatamine stoppjoone ees oleks kedagi ohustanud. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Toimiku materjalide kohaselt ei ole isikut varem väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohus on seisukohal, et võib tühistada osaliselt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 4 liiklusjärelvalvetalitus 06.12.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,018154 T.J-ile karistuse määramise osas ning teha uue otsuse, millega vähendada mõistetud karistust. Mõistes T.J-ile
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot, ning määrata rahatrahvi tasumine ositi 2 kuu jooksul. Margot Mikler Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.