4-13-315/3

4-13-315 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-315 (2316,12,011135) Kohtunik Vaidlustatud lahend Märt Toming Taotluse ja kaebuse esitaja F.H kaitsja advokaat Andres Hallmägi, AB Hallmägi ja Pohla, Jakobsoni 14, 10128, Tallinn Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 21.12.2012 otsus nr 2316,12,011135 F.H karistamises LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. RESOLUTSIOON
3. Jätta F.H kaitsja advokaadi Andres Hallmägi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
4. Jätta F.H kaitsja advokaadi Andres Hallmägi esitatud kaebus läbi vaatamata.
5. Tagastada F.H kaitsja Andres Hallmägi esitatud kaebus kaebuse esitajale ühes käesoleva määruse ärakirjaga. Edasikaebamise kord Vastavalt V™S § 189, 190, 192, 193 lg 1 sätetele võib käesolevale määrusele 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse määruse koostanud kohtule. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 21.12.2012 otsusega nr 2316,12,011135 karistati F.H LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et F.H 17.10.2012 kella 22.02 ajal Pärnu mnt-l Tallinnas juhtis mootorsõidukit kiirusega 104 km/h +/- 4 teel, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h, eirates LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. 16.01.2013 laekus Harju Maakohtule F.H kaitsja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja kaebus, millega taotleti otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 ja § 75 lg 2 p 2 alusel menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu seoses süü tõendamatusega. 1 Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust põhjendati sellega, et F.H sai otsuse kaitsja vahendusel kätte alles 14.01.2013 kohtuvälise menetleja e-kirjaga pärast järelepärimise tegemist, milles tunti huvi kas F.H väärteoasjas on otsus tehtud. Saadetud otsusest aga ilmnes, et otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 11.01.
6. Taotluse esitaja leiab, et kuna ta oli esitanud menetlejale palve saata talle kogu menetlusteave ja menetlusdokumendid e-kirjaga, millega menetleja nõustus ja otsus edastati alles pärast kaebuse esitamise tähtaega ning eelneva kirjavahetuse kohaselt pikendati menetlust tunnistaja ülekuulamise vajadusega, siis ei saanudki F.H-le olla teada, et otsus tehakse 21.12.
7. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja sellele lisatud kaebusega, samuti väärteotoimikuga, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt V™S § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Vastavalt V™S § 70 lg 5 sätetele märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Väärteoprotokollist nähtuvalt on protokolli märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 16.11.
8. Väärteoasjas leidub 15.11.2012 koostatud määrus väärteomenetluse jätkamise kohta, mille esimeses resolutsiooni punktis on märgitud, et uus kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise kuupäev määratakse menetlusalusele isikule väärteomaterjali tutvustamisel. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses esitatud kirjavahetusest saab järeldada, et eelmärgitud määruse sisu on F.H-le teatavaks tehtud 15.11.
9. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja üle kuulatud 23.11.2012 ning 26.11.2012 on F.H omakäeliselt kinnitanud, et on täiendavate tunnistaja ütlustega tutvunud ja need ütlused on tõlgitud vene keelde. Ülalpool märgitud väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja teinud lahtris, kuhu märgitakse kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, kuupäeva paranduse. Uueks kuupäevaks on märgitud 27.12.
10. Paranduse õigsust on paranduse tegija kinnitanud oma allkirjaga, märkides paranduse tegemise kuupäevaks 26.11.
11. Parandusega tutvumist on aga kinnitanud menetlusalune isik, mille kohta on kirjutatud allkiri ja tutvumise kuupäevaks märgitud 26.11.
12. Seega oli F.H alates 26.11.2012 teadlik sellest, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.12.2012 ja seda teadmist on ta oma allkirjaga kinnitanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtule esitatud taotluses märgitu, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavuse päevast, ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui kohtuväline menetleja jättis menetlusaluse isiku kaitsjale vaatamata lubadusele menetlusteabe e-posti kaudu edastamata, siis menetlusalusele isikule kui menetlusosalisele, keda väärteomenetlus enim puudutas, teatas kohtuväline menetleja kuupäeva, mil kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav. Seega sõltus otsuse kättesaamine kohtuvälise menetleja juures menetlusaluse isiku ja tema kaitsja omavahelisest suhtlusest, menetluslikust rollide jaotusest ja soovist lahend kätte saada. Kohtule esitatud taotlusele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt tekkis aga huvi kohtuvälise lahendi vastu alles 14.01.
13. Seega kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei pidanud vajalikuks alates 27.12.2012 huvi tunda otsuse sisu vastu ja minna sellele järele kohtuvälise menetleja asutusse, siis tehti seda omal riisikol teadmisega, et karistusotsus koostatakse, kuid karistuse liiki ja määra ning edasikaebe õiguse kasutamise realiseerimisse suhtuti ükskõikselt. Vastavalt V™S § 38 lg 1 sätetele järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu 2 määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sellest tulenevalt on kaebetähtaja ennistamise küsimust väärteomenetluses pädev lahendama käesolevas väärteoasjas Harju Maakohus, kellele taotlus ja kaebus on saadetud. Kohus juhindub menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel senisest kohtupraktikast ja Riigikohtu lahenditest ning riigikohus on korduvalt avaldanud oma seisukohta selles osas, mida võib pidada menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks. Riigikohus on juba oma 11.12.2003 otsuses 3-1-1-144-03 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms), kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms). Esitatud taotlusest ei nähtu viidatud riigikohtu lahendis märgitud asjaolusid, mis oleks menetlusalusel isikul või tema kaitsjal takistanud kohtuvälise menetleja juures lahendiga tutvumist või lahendi kättesaamist ning kaebuse tähtaegset esitamist. Peale selle, taotluse esitaja isik ei ole pidanud vajalikuks märkida seda, et edasikaebetähtaeg oleks mööda lastud mõjuvatel põhjustel või taotlenud kohtult arvestada tähtaja möödalaskmist mõjuvatel põhjustel ning on piirdunud vaid väitega selle kohta, et menetlusalusele isikule ei olnud otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavuse ajast teadlik. Samas näitavad väärteoasjas kogutud tõendid, et menetlusalusele isikule oli kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavuse aeg teatavaks tehtud allkirja vastu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas ei ole tuvastatud menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjusi, mis võiks olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja kaebus tuleb V™S § 118 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kohus on jätnud tähtaja ennistamata. Märt Toming kohtunik 3