1-10-1915/12

KOHTUMÄÄRUS Üldkasuliku töö peatamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu

1. veebruar 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-10-1915 Tartu Maakohtu
2. aprilli 2010 otsus R.G karistamises KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga 120 tundi kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine täitmiskohtunik Silvi Maiste kriminaalhooldusametnik Silvi Lember erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta R.G (isikukood xxx; elukoht xxxxx x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) Resolutsioon Peatada Tartu Maakohtu
3. aprilli 2010 otsusega R.G-le kohaldatud üldkasulik töö
4. detsember 2010 kuni
5. veebruar 2011 ning lugeda tegemata üldkasuliku töö lõpptähtajaks
6. aprill
7. Määruse koopia saata karistusregistrile, Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. R.G-le ja Tartu Vangla Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna kohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. Asjaolud R.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
8. aprilli 2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistatud 2 kuu vangistusega ja KarS § 69 alusel asendatud R.G-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
9. veebruar
10. Üldkasuliku töö tegemisel on R.G allutatud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud R.G kohta. Ettekandest nähtuvalt on R.G teinud ära 17 üldkasuliku töö tundi. Haiguse tõttu ei ole R.G saanud üldkasulikku tööd teha ajavahemikul 25.12.2010 – 21.02.2011, s.o 59 päeva. R.G on esitanud ametnikule tervisliku seisundi kohta patsiendikaardi nr 15788 25.12.2010 ja patsiendikaardi nr 352 08.01.
11. Oma 17.02.2011 antud seletuskirjas on R.G kirjutanud, et ei ole teinud oma üldkasuliku töö tunde kuna on olnud pidevalt tööl ja alates
12. detsembrist on olnud jalavigastusega kodus. Ametnik on teinud ettepaneku peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ja pikendada R.G-le määratud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega 59 päeva võrra, s.o kuni 28.04.
13. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (KarS § 69 lg 3). Kuna hooldusalune ei ole tervisliku seisundi tõttu suutnud tähtaegselt täita üldkasuliku töö tunde, siis on põhjendatud KarS § 69 lg 3 alusel R.G-le kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamine ning lugeda tegemata üldkasuliku töö lõpptähtajaks
14. aprill
15. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
16. peatüki §-des 383 –
17. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Silvi Maiste Kohtunik