) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (
§-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud
§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (
- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on H.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 201 lg 1 järgi vangistus 1 kuu. H.H suhtes lõpetati 26.03.2009 kriminaalmenetlus
lg 7 alusel kohustuseks määrati teha üldkasulikku tööd 20 tundi ning tasuda kannatanule tekitatud kahju 10 000 krooni. H.H tegi ära 20 tundi üldkasulikku tööd, kuid kannatanule kahju tervikuna ei hüvitanud ning kriminaalmenetlus uuendati 13.12.2010.a.
lg 6 sätestab, et kui isik ei täida talle pandud kohustust, siis kriminaalmenetlus uuendatakse ning karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. H.H poolt täidetud kohustus 20 tundi üldkasulikku tööd krooni asendada vangistusega KarS § 69 sätteid arvestades. Karistuseks mõista vangistus 20 päeva. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata H.H-le katseaeg 3 aastat. H.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 22.07.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 eurot 70 senti. Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt
lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.