septembrist 2011.a, s.o Z.B kinnipidamisest. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Z.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3946
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud 20 päeva vangistust, millest ärakandmisele kuulub
lg 1 alusel 2 kuud 19 päeva vangistust.
lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Z.B 18 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 2 p 1 alusel kohustati Z.B heastama kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 30.04.2010.a. 08.06.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Maris Reino kohtule erakorralise ettekande Z.B kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida Z.B talle kohtuotsusega
lg 1 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele. Samuti ei täida süüdimõistetu
14.07.2011.a toimus kohtuistung, kus Z.B kinnitas, et ta lahkus luba küsimata enda elukohast, kuna tal olid Jõgeval suured probleemid. Ta ei tahtnud uut kuritegu toime panna, mistõttu lahkuski elukohast. Kriminaalhooldajale ta mõned korrad helistas, kuid enda asukohta keeldus avaldamast, kuna ei tahtnud inimestele, kelle juures ta elas, probleeme tekitada. Z.B kinnitas ka seda, et ta ei ole ametnikega koostööaldis, kuna ei usalda inimesi. Kahjusid pole ta saanud hüvitada, kuna pole piisavat sissetulekut. Kohus lükkas asja arutamise edasi, kuna süüdimõistetu oli leidnud alalise töö ja elukoha eraisiku juures ja kohtu arvates oli tekkinud võimalus, et Z.B võiks jätkata kriminaalhooldust, elada seaduskuulekalt ja asuda kahjusid hüvitama. Uueks istungi ajaks määrati 15.09.2011.a. Kohus teavitas ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx erakorralise ettekande esitamisest ja palus esitada tulenevalt KrMS § 432 lg 2 hiljemalt 10.09.2011.a arvamuse erakorralises ettekandes taotletu kohta. Kannatanu enda seisukohta kohtule teatanud ei ole. 15.09.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Kriminaalhooldaja selgitas kohtule, et 12.09.2011.a tuli Z.B kriminaalhooldaja juurde ja teatas, et on oma vahepealsest elukohast xxxxxx ära tulnud ja elab jälle xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Z.B lubas kriminaalhooldajale, et tuleb istungile kohale, seega ta teadis istungi aega. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada Z.B tagaotsitavaks ja võtta ta vahi alla. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja KrMS § 140 lg 1, 3, § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 kohaselt kuulutas Z.B tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tema suhtes tõkendina vahistamist, kuna on alust arvata, et isik on asunud kõrvale hoidma süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. 27.09.2011.a Z.B vahistati. 05.10.2011.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja tehtud ettepaneku juurde ja palus Z.B-le mõistetud vangistuse täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on rikkunud kõiki kontrollnõudeid ja ka lisakohustust kahjude hüvitamiseks. Käitumiskontrolli algperioodil oli pidevalt probleeme registreerimiskohustuse korrektse täitmisega. Süüdimõistetu ilmus registreerimisele siis, kui talle sobis, mitte kokkulepitud aegadel. Esines ka registreerimiskohustuse üldse täitmata jätmist. Z.B lahkus enda elukohast ilma kriminaalhooldajat sellest teavitamata ning keeldus avaldamast ametnikule enda tegelikku viibimiskohta, millega ta tegeleb ning isikuid kellega suhtleb. Kahjusid ta ei asunud hüvitama, kuna ei olnud põhimõtteliselt nõus neid hüvitama kannatanule, kes on tema sugulane. Einar 2
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada Z.B suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. Z.B on rikkunud esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud registreerima ja lahkus elukohast, millega tegi võimatuks kõigi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.