ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg1 p 11, 12 Märge tehtud: 8.09.2011 Kehtiv kuni: 8.09.2086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2011. a Tartu Krimin

§-de 121 ja 274 lg 1 järgi ning teda karistati 11-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2008.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 päeva vangistust alates 02.02.

1. a. Tartu Vangla esitas 19.08.
2. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1-08-11162 Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 02.02.
3. a ja peaks eelduslikult lõppema 07.02.
4. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 04.08.
5. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku III kd
6. osa, lehed 156-157) kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 12 korral ja vanglas viibib kuuendat korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimased kuriteod on toime pandud vanglas. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine ning on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alustama õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
7. klassis. Distsiplinaarkorras on teda vangistuse kandmise ajal karistatud 40-l korral. Ta on heade manipuleerimis- ja suhtlemisoskustega ja tihti on ennast kehtestanud agressiivselt. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalset mõtteviisi toetavad inimesed. Ta väärtustab lähedasi ja perekonnaliikmeid, mistõttu soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt. Ta kaldub tegutsema impulsiivselt. Vanglast vabanemisel on tal olemas elukoht ema juures Võrus, Jaama
8. Ta on kõrgohtlik ning endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht. Kuna uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ning seksuaalja vägivalla kuritegude toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%, siis ei toeta vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku III kd
9. osa, lehed 154-155) leitakse, et süüdimõistetu ei ole käitunud seadusekuulekalt ning ei ole valmis muutusteks. Vabaduses võib tema käitumist negatiivselt mõjutada alkoholi tarvitamine, töökoha puudumine ja kriminaalse taustaga isikutega lävimine. Vanglast vabanemisel on tal võimalik asuda elama Võrus, Jaama 45 ning antud korter on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Tal on võimalik elada emale kuuluvas korteris – Võrus, Jaama
10. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 02.02.2010. a otsusega mõisteti M.O süüdi

§-de 121 ja 274 lg 1 järgi ning teda karistati 11-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2008.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 päeva vangistust alates 02.02.2010. a (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 58-59). 2

§ 121

järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.10.2006.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 39-41). Harju Maakohtu 25.10.2006. a otsusega mõisteti M.O süüdi

§ 200

lg 2p 4, 7 järgi ning teda karistati 5-aasta 6-kuulise vangistusega (vangla toimiku I kd

1. osa, lehed 17-19). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 02.02.
2. a otsusega mõistetud liitkaristust (3 aastat 5 päeva vangistust) muu hulgas ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Kuna süüdimõistetu on nõustunud elektroonilisele valvele allutamisega ja märgitud elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele, siis leiab kohus, et praegu on täidetud formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 2 p 1 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p 1 alusel.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku I kd

1. osa, lehed 6-10) nähtub, et süüdimõistetut on alates
2. a karistatud kriminaalkorras korduvalt. Põhiliselt on teda karistatud vara ja isikuvastaste kuritegude, sealhulgas vägistamise ja röövimise toimepanemise eest. Samuti on ta kinnipidamisasutuses toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Seega on süüdimõistetul kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta kuritegude sooritamist isegi kinnipidamisasutuses. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt rikkunud distsipliini. Teda on vanglas karistatud
3. a 8-l korral (vangla toimiku II kd
4. osa, leht 233; vangla toimiku III kd
5. osa, lehed 2, 8, 14, 35, 42, 49, 61, 87) ja
6. a 5-l korral (vangla toimiku III kd
7. osa, lehed 71, 81, 128, 134, 140). Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale. Järelikult on tema allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo risk on kõrge ning seda tõstab tema kalduvus alkoholi tarvitamisele, töökoha puudumine ja kriminaalse taustaga isikutega lävimine. 3