← Eesti

1-11-11172/5

Obsah (8)§ 121§ 266§ 63§ 68§ 75§ 74§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-11-11172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11172 (11250101618) Koh

§-de 121, 266 lg1 järgi avalikul kohtuistungil

  1. oktoobril kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu 2011.a. Süüdistatav T.K, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON
  2. Süüdi tunnistada T.K kuriteos

§ 121järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta kuus
(6)kuud 2. Süüdi tunnistada T.K kuriteos

§ 266lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus

(6)kuud. 3.

§ 63

, 64 alusel lugedes T.K-le mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 4.

§ 68lg1 alusel arvata T.K poolt eelvangistuses kahtlustatavana viibitud aeg 13. 09.2011.a. kuni 15.09.2011.a., so. kolm

(3)päeva karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuuluv karistus on üks
(1)aasta viis
(5)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva. 5.

§-de 74, 75 alusel jätta T.K-le mõistetud vangistus tingimuslikult 1 Kriminaalasi nr 1-11-11172 kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui T.K kahe

(2)aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 5.1.Määrata T.K katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 5.1.1.

elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas; 5.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  5. oktoober
  6. a. 5.3.Kui T.K katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

  1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel T.K suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.
  2. Välja maksta riigi arvelt vandeadvokaadile Andres Tamm (OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm, Tolli 7 Kuressaare linn 93813 tammebyroo@gmail.com) tema poolt süüdistatavale osutatud riigi õigusabi eest tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti, sh. (s.h käibemaks 20 % ehk 19.18 eurot).
  3. Välja mõista T.K-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna / tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-11172 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - T.K /: - sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti. - kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti.
  5. Sundraha tuleb T.K tasuda igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest kümne

(10)kuu jooksul, igakuise makse suurus üheksal kuul 41.70 eurot ning ühel kuul 41.73 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu
  1. –ks kuupäevaks.
  2. Kaitsjatasu tuleb T.K tasuda igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest kümne
(10)kuu jooksul, igakuise makse suurus üheksal kuul 11.50 eurot ja ühel kuul 11.56 eurot.
  1. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. 2 Kriminaalasi nr 1-11-11172 Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus T.K süüdistatakse selles, et tema, et tema 01.08.2011.a õhtul kella 22:00 ajal tungis Kuressaare linnas kallale X Yile, haaras käega X Yi kõrist ja tõukas ta pikali, asetas põlve lamava kannatanu kõrile ja põlvega kõrile surudes tekitas tal lämbumistunde. Seejärel püsti tõusnud X Yit tõukas veel kolmel korral pikali ja lõi korduvalt maas lamaval X Yil juustest hoides pead vastu põrandat. Samuti lõi ühel korral rusikaga vastu X Yi ninajuurt. T.K tegevuse tagajärjel tuvastati X Yil Kuressaare Haigla SA teatise kohaselt järgmised tervisekahjustused: pea piirkonna pindmised vigastused, parema alumise lõikehamba vigastus, kaelapiirkonna verevalum, rinnalüli murd. Kehalise väärkohtlemise käigus T.K lõhkus ära X Yil seljas olnud nahktagi maksumusega 51.-eurot ja määrdus verega särk maksumusega 10.-eurot; 11.09.2011.a tungis T.K Saare maakonnas Kaarma vallas asuvas eramus kallale A Bile, haaras viimasel kahe käega rinnust ning tõukas A Bi jõuga vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kuressaare Haigla SA teatise kohaselt tuvastati A Bil parema labakäe, parema randme ja parema labajala pindmised vigastused. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises ja tervisekahjustuse tekitamises ning valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises, pani T.K toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11.09.2011.a kella 01.31 ajal tungis T.K ukseklaasi lõhkumise teel kaasomaniku X Yi tahte vastaselt sisse Saare maakonnas asuvasse eramusse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises, pani T.K toime

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Karistuse liik ja määr:

§ 121, ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks

(1)aasta kuus
(6)kuud;

§ 266lg 1 eest - vangistus kuus

(6)kuud.

§ 63

, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

§ 68lg1 alusel arvata T.K poolt eelvangistuses kahtlustatavana viibitud aeg 13. 09.2011.a. kuni 15.09.2011.a., so. kolm

(3)päeva karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuuluv karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 päeva.

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

(2)aastat ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 3 Kriminaalasi nr 1-11-11172 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav T.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Ta on nõus nii kuritegude kvalifikatsiooniga kui kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Kohtuistungil esitas koopia maksekorraldusest, millest nähtub, et ta on hüvitanud kannatanu viimase poolt tsiviilhagina taotletud kahjutasu 123.40 eurot. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg1 alusel kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kannatanud on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul.

§ 121

alusel on kohtul võimalik mõista isikule karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat,

§ 266

lg1 järgi on võimalik süüdlasele mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta.

§ 56

lg2 alusel võib isikule vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui vangistuse kõrval võimaldab seadustiku eriosa § mõista ka muid kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Käesoleval juhul esineb kaks

§ 57loetletud karistust kergendavat asjaolu, so.

kahju vabatahtlik hüvitamine ja süü kahetsus. T.K karistust raskendavad koosseisuvälised asjaolud puuduvad. Seega on prokuröriga kokkulepitud vangistuslik karistus 1 aasta 6 kuud (jääb võimaliku karistuse keskmisse määra) kooskõlas

§ 56sätestatud põhimõtetega.

Kohus leiab ka, et arvestades T.K poolt toimepandud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on võimalik tema suhtes kohaldada

§-des 74 ja 75 sätestatut. Tõkend – tõkendiks on T.K suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel kuulub tõkend tühistamisele. Tsiviilhagi. Kohtueelses menetluses oli kannatanu poolt esitatud T.K vastu tsiviilhagi summas 123.40 eurot, mis on aga istungi toimumise päevaks kannatanule hüvitatud (kohtule on esitatud maksekorraldus). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha 417.03 EUR-i (1,5x278.02 KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks määrata sundraha T.K poolt tasumisele ositi. 4 Kriminaalasi nr 1-11-11172 Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x15.98 eurot= 95.88 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 19.18 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu menetluskuluna väljamõistmisele riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks määrata kaitsjatasu T.K poolt tasumisele ositi. Kristel Pedassaar Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.