KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-9618 Täitmiskohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, t

§ 70, Kr

MS § 417 lg 3, kohus MÄÄRAS: Asendada J.A-le Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 10.09.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-9618 karistuseks mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10000 krooni ehk 639,12 eurot vangistusega 2 (kaks) kuud 6 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.03.2012 ehk kinnipidamise kuupäevast. Valida J.A-le tõkend vahistamine, võtta vahi alla koheselt kohtusaalis. Määruse koopia saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates kohtumääruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusega 1-09-9618 tunnistati J.A süüdi

§ 329järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 200 päevamäära s.o 10000 krooni.

Kohtuotsus jõustus 18.09.

1. 1 Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 28.02.2012 Viru Maakohtule avalduse J.A-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) otsustada TMS § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole sellele väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 2906,65 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas ei ole toimunud ühtegi laekumist. Samuti on isikul tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Tasumata on lisaks ka nelja teise kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud rahalised nõuded. Narva kohtutäitur Andrei Krek teatas Riigi Tugiteenuste Keskusele, et J.A suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2009/
2. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-9618 rahalise karistuse 10000 krooni ehk 639,12 eurot nõudes. Täitmisteade on võlgnik kätte saanud 02.12.
3. Võlgniku arveldusarved olid 10.03.2010 arestitud, kuid tänapäevani ei ole raha laekunud. TMS § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Süüdimõistetu selgitas, et nimetatud rahaline karistus ei ole tal täidetud, sest ta viibis kinnipidamiskohas, samuti tal on täitmisel muud rahalised kohustused. Tal on töökoht, rahalised kohustused täidetakse oma järjekorras.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga Karistusseadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu seisukoha ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus J.A suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna J.A ei ole enam kui 2 aasta jooksul alustanudki talle kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumist, näidates nii üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna J.A piisavad rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõue pöörata, on põhjendatud kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks J.A suhtes asenduskaristust. Töökoha omamine ei tähenda seda, et isikul on piisavad sissetulekud oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Süüdimõistetu on varem korduvalt karistatud isik, kokku viiel korral, alati liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Seaduseandja peab mõistlikuks, et rahaline karistus kuulub sundtäitmisele 3 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pärast kolmeaastase tähtaja saabumist kohtuotsuse täitmine aegub. Antud kohtuotsuse täitmine aegub juba septembris 2012. Võttes arvesse seda, et rohkem kui 2 aasta jooksulei ole isik asunud rahalise karistuse tätimsele vaid jätkas uute liiklusalaste kuritegude toimepanemist ning kohtuotsuse täitmine aegub septembris 2012, ei ole kohtul ühtegi mõistlikku alust arvata, et rahaline karistus saab nõuetekohaselt täidetud enne selle aegumist. Kohus leian, et süüdimõistetu tuleb vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS § 429 alusel, kuna isik on varem 5 korral kriminaalkorras karistatud isik, korduvalt karistatud nii rahalise karistuse kui ka vangistusega, on karistust kandnud ka reaalselt. Isikule elukohta saadetud kohtukutsed on kohtule tagastatud, sellest nähtub, et isik ei viibi ajaliselt elukohas. 2

§ 70

lg 1 ja lg 2 alusel J.A-le mõistetud rahalisele karistusele – 10000 krooni ehk 639,12 eurot, s o 200 päevamäära, vastab 66 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3