järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav J.V elukoht: XXXX: isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Tartu Maakohtu 21.11.2011 otsusega
järgi 6 kuu vangistusega (kandmata 5 kuud 29 päeva) tingimisi 2-aastase katseajaga tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.V
järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.-07.05.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka, J.V poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1
lg 2 alusel suurendada mõistetud 8 kuu 28 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 21.11.201. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista J.V-le 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada J.V-le mõistetud vangistus 904 (üheksasada neli) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulikku töö tegemise tähtajaks määrata
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 ja 5 alusel määrata J.V-le üldkasuliku töö tegemise ajaks järgmised kohustused:
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.-07.05.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulk ja lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 5 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 904 tundi (452 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
lg 2 p 5 ja § 75 lg 4 alusel J.V-le järgmised kohustused: pöörduda 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest spetsialisti vastuvõtule alkoholismivastase ravi vajaduse otsustamiseks ning vajaduse korral läbida arsti poolt määratud ravikuur ning
lg 2 p 2 alusel määrata J.V-le üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 3 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.V süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.