4-12-303/7

Väärteoasi nr.4-12-303 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 29.03.2012.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud M.R, isikukood: xxx, elukoht xxx kaebuse esitaja: M.R, tema kaitsja Reimo Mets, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisi Närep Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 04.01.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,11,015925 LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna otsus nr. 2316,11,015925 muutmata ning M.R kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 23.04.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU 04.01.2012 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna Kesklinna konstaablijaoskonna otsusega karistati M.R KarS § 276 alusel rahatrahviga 95 2 trahviühikut summas 380 eurot. Otsuse kohaselt eiras isik võimuesindaja Triin Pooleni seaduslikku korraldust „muusika kinni panna, lõpetada baaris klientide teenindamine, inimesed klubist ära saata ja uksed sulgeda“. Klubi „Plub“ tegutses väljaspool majandustegevuse registris välja toodud kauplemisaega. Peale kella 23.

1. Korraldus oli antud isikule korduvalt talle arusaadavas keeles. KAEBUSE SISU 23.01.2012 esitas M.R kohtule kaebuse väärteoasja otsusele, paludes tühistada väärteoasjas tehtud otsus ning lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil. Kaebuse kohaselt ei põhinenud võimuesindaja poolt antud korraldus seadusel. Korralduse andmiseks puudus ametnikul õigus ja ei ole olemas seadust, mille alusel oleks võimalik kvalifitseerida õigusnormi rikkumist. Võimuesindaja korraldus ei olnud selge ja oli vastuolus Põhiseadusega, selgusetuid ja Põhiseadusega vastuolus olevaid korraldusi ei pea mitte keegi Eesti Vabariigis täitma. Korralduse puhul oli tegemist eraõigusliku inimese tegevusse sekkumisega, kaebaja ei ole juriidilise isiku juhatuse liige, kes vastutaks juriidilise isiku tegevuse eest. Väärteomenetluse käigus ütlusi andnud tunnistaja oli teine politseiametnik, kes ei vasta tunnistaja nõuetele, kuna tema ütlused on ilmselgelt kallutatud ja taolise tunnistaja ülekuulamise näol on tegemist tõendite kunstliku loomisega. Väärteoasja otsusest ei selgu, mida on kaebaja konkreetselt rikkunud, ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks konkreetselt olnud vastutav muusika mängimise, uste sulgemise või inimeste välja saatmise eest. Kaebaja ei pidanud neid ülesandeid täitma ja ka politseil ei olnud õigust sundida kaebajat täitma tööülesandeid, mis ei kuulu tema pädevusse. Samuti ei vastutanud kaebaja avaliku korra tagamise eest klubis ja kui inimesed ei soovi mingil põhjusel klubist lahkuda, siis ükski meelelahutusasutus ei sunni neid seda tegema. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks toime pannud Kaubandustegevuse seaduses välja toodud väljaspool müügiaega alkoholi müügi. Kaebaja leiab, et lahtioleku aeg majandustegevuse registris on informatiivse tähendusega ja see ei tähenda, et üks asutus ei või olla avatud kauem kui seal kirjas, kuna tegemist on kauplemisaja, mitte aga avamise või sulgemise regulatsiooniga. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, M.R-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 276 järgi. Kaebus aga ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Isikule antud korraldus põhineb PPVS §-l
2. Selle paragrahvi lõige 1 sätestab, et „Ohu või korrarikkumise korral on politseil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul“. Vastuseks politseiametniku palvele kutsuda kohale klubi vastutav isik, tuli M.R, kes töötab OÜ-s KP ja oli hetkel klubis vastutav isik, seega oli ta ka avaliku korra eest vastutav isik. Tulenevalt 26.juuli 2011 Tallinna kesklinna vanema korraldusest nr 513 oli ööklubi „Plub“, mis kuulub OÜ-le KP ; majandustegevuse registris tehtud muudatus, millega asendati kauplemisaeg „esmaspäevast pühapäevani ööpäevaringselt“ kauplemisajaga „esmaspäevast pühapäevani kella 09.00-23.00“ ajavahemikuks 19.augustist 2011 kuni 31.detsembrini 2011.a. Registreeringu muutmine oli tingitud arvukatest öörahu ja avaliku korra rikkumistest Sauna tänaval, mille tõttu antud piirkonna elanikud ei saanud öösiti magada ja puhata. Sellest tulenevalt ning juhindudes Kaubandustegevuse seaduse §-dest 4 lg 3 p 2, § 21, § 22 lg 1 p 1 ja PPVS § 3 lg 1 p 1 ja p 9 teostasid politseiametnikud Sauna 1 Tallinn klubi „Plub“ suhtes järelevalvet registreeringus toodud piirangute täitmise kontrollimiseks. Tuvastanud majandusregistris toodud tegutsemisaja piirangute rikkumise anti M.R-ile kui vastutavale isikule korraldus „muusika kinni panna, lõpetada baaris klientide teenindamine, inimesed klubist ära saata ja uksed sulgeda“. Korraldust korrati mitmel korral ja selgitati, et korralduse täitmiseks antakse 30 minutit. Korduval kontrollimisel selgus, et Sille 3 M.R ei ole talle antud korraldust täitnud ning klubis kestis endiselt pidu. Kohtuväline menetleja leiab, et järelevalve teostamise ja korralduse andmise eesmärgiks oli korrarikkumise lõpetamine ja avaliku korra tagamine Sauna tänaval. Ööklubi „Plub“ häirib pidevalt oma tegevusega ümbruskonnas elavate inimeste öörahu, mistõttu on Kesklinna politseijaoskonda laekunud mitmeid avaldusi rahu rikkumise kohta. Antud asjaolu oligi põhjuseks, miks Tallinna Kesklinna Valitsus andis välja korralduse muuta ööklubi kauplemisaega. Politseiametniku korraldus, mis oli antud avaliku korra ja inimeste rahu tagamiseks, ei riku kuidagi ettevõtlusvabadust, kuna Põhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja- liitudesse ning seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest võib õigusi ja vabadusi piirata. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemasolu. Seisukohale, et klubile „Plub“ määratud tegutsemispiirang ei kahjusta ettevõtlusvabadust ning see meede on vajalik inimeste rahu tagamiseks, on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 13.09.2011 kohtumääruses ja Tallinna Halduskohus otsuses 3-11-
3. Väärteoasja otsuses on märgitud rikkumise kvalifikatsiooniks KarS §
4. Rikutud õigusnorm ja seadusliku korralduse alusnorm on märgitud 09.12.2011 koostatud väärteoprotokolli, millega on M.R tutvunud ja kätte saanud, mistõttu on alusetu menetlusaluse isiku väide nagu talle ei ole teatavaks tehtud politseiametniku korralduse seaduslikku alust. Asjaolu, et väärteomenetluses kuulati tunnistajana üle politseiametnik, ei muuda teda kõlbmatuks tunnistajaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 lg 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, jõudis järgmistele järeldustele. Kaebuse ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei vaidle kaebaja sisuliselt väärteomenetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele vastu. Puudub vaidlus selle üle, et 03.12.2011 peale kella 00.00 tuli politsei kontrollima KP OÜ majandustegevuse registris kauplemisaja kohta tehtud muudatuse täitmist ööklubi „Plub“ poolt. Kaebaja ei eita, et ööklubis toimus pidu, mistõttu politseiametnik andis talle korralduse pidu lõpetada ja inimesed klubist ära saata, täpsemalt on korralduse sisu kajastatud väärteoprotokollis. M.R põhiargumendiks väärteoasja otsust vaidlustades on asjaolu, et politseiametniku korraldus ei põhinenud seadusel, ei olnud selge ja oli antud valele isikule, kes ei vastuta KP OÜ-le kuuluva ööklubi „Plub“ tegevuse eest. Kohus sellega nõustuda ei saa. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tegi Tallinna Kesklinna vanem 26.juulil 2011 korralduse nr 513 muuta KP OÜ kohta majandustegevuse registris tehtud registreeringut 19.augustist kuni 31.detsembrini 2011, asendades kauplemisaeg „esmaspäevast pühapäevani ööpäevaringselt“ kauplemisajaga „esmaspäevast pühapäevani kella 09.00-23.00“ (t.l.11). Vastavalt sellele lisatud seletuskirjale eelnesid muudatuse tegemise vajadusele läheduses paiknevate majade elanike hulgalised kaebused öörahu rikkumisest klubi poolt valju muusikaga. Nimelt oli politsei kuue kuu jooksul saanud 19 väljakutset. Korduvate müramõõtmiste tulemusena selgus, et müratase ületab oluliselt Sotsiaalministri määrusega sätestatud normtasemeid (t.l.12-13). Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoprotokollis märgitud korraldus oli menetlusalusele isikule antud ajal, mil politseiametnikud teostasid järelevalvet 4 Sauna 1 Tallinn ööklubi „Plub“ suhtes, kuidas viimase poolt täidetakse linnaosa vanema eelpool mainitud korraldust ning avastasid, et vaatamata kauplemisaja muutmisele oli klubi „Plub“ peale kella 23.00 klientidele lahti. Asjaolule, et klubis toimus erapidu, ei vaidle vastu ka kaebaja ise. Politsei ja Piirivalve seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei üheks ülesandeks ennetada, välja selgitada, tõrjuda avalikku korda ähvardavat ohtu ja kõrvaldada avaliku korra rikkumisi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et tuvastanud majandustegevuse registris sätestatud kauplemisaja rikkumise klubi „Plub“ poolt ja arvestades sellega seonduvaid eelnevaid korduvaid avaliku korra rikkumisi, andis politseiametnik oma pädevuse piirides õiguspärase korralduse lõpetada klientide teenindamine ja inimesed klubist ära saata. Kuivõrd korraldus anti vahetult järelevalve teostamise ajal, oli sellel ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga ning teiste isikute õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega. Seetõttu leiab kohus, et antud korraldus oli seaduslik ning kaebaja ja tema kaitsja väide selle kohta, et politseiametniku korraldus ei põhinenud seadusel, on alusetu. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja ja tema kaitsja väide nagu poleks võimuesindaja korraldus selgesti mõistetav. Väärteoprotokolli ja väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt kõlas politseiametniku korraldus äärmiselt arusaadavalt ja täpselt – „muusika kinni panna, lõpetada baaris klientide teenindamine, inimesed klubist ära saata ja uksed sulgeda“. Kohtuistungil ei osanud M.R selgelt vastata küsimusele, mis oli talle selles korralduses arusaamatu. Kohus leiab, et selline kaebaja väide on väljamõeldis ja seab eesmärgiks kohut eksitusse viia. Samuti ei pea kohus õigeks M.R ja tema kaitsja väidet selle kohta, et kuna ööklubis „Plub“ oli tegemist erapeoga, siis on politseiametniku korraldus vaadeldav eraõigusliku inimese tegevusse sekkumisena. Asjaolu, et 03.12.2011 toimus Sauna tn 1 asuvas ööklubis „Plub“ erapidu, ei ole väärteomenetluse käigus tuvastamist leidnud. Kohus märgib, et M.R ei ole kohtuvälises menetluses ega ka kohtus osanud nimetada peo tellijat või korraldajat. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav (või antud juhul menetlusalune isik) otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK 3-1-1-85-07, 3-1-1-104-05, 3-11-112-99). Pealegi ei ole kohtu arvates sellel asjaolul, mis liiki pidu klubis toimus, määravat tähtsust, kuna klubi tegutsemisaega reguleeriv majandustegevuse register ei sisalda erandeid, milliseid pidusid võidakse „Plub“-is peale kella 23.00 pidada ja milliseid mitte. Kaebuse argument, et klubi lahtioleku aeg ei tähenda, et asutus ei võiks olla avatud kauem kui registris kirjas on, ei ole asjakohane. On tuvastatud, et ööklubi „Plub“ oli kontrollimise ajal mitte üksnes lahti, vaid seda ka kasutati eesmärgipäraselt, so peo pidamise võimaldamiseks. Kohus leiab, et arutatavas asjas on vaieldamatult tuvastatud, et M.R oli 03.12.2011 kella 00.20 ajal vastutav isik klubi „Plub“ tegevuse eest. Ta kinnitas kohtuistungil, et tal on KP OÜga töösuhted, talle pandi 03.12.2011 vahetuse vanema kohustused ning peale tema ei olnud klubis teisi töötajaid, mistõttu kutsus turvamees just tema politseiametnike juurde. M.R oli seega tol õhtul vastutav isik klubi tegutsemise eest tervikuna laiemas mõttes, muuhulgas ka selle eest, mis kell pidu lõpetada ja klubi uksed sulgeda. Politsei ja Piirivalve seaduse § 74 lg 1 sätestab, et avaliku korra eest vastutav isik on oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik. Avaliku korra eest vastutav isik on kohustatud ohtu tõrjuma ja korrarikkumise lõpetama. M.R ütluste kohaselt oli ta teadlik ööklubile „Plub“ pandud tegutsemispiirangutest, seega oli ta kohustatud peale kella 23.00 korrarikkumise lõpetamiseks klubis toimunu lõpetama ja uksed sulgema. Sellest tulenevalt on väär kaebaja ja tema kaitsja väide nagu polnuks politseil õigust sundida kaebajat täitma ülesandeid, mis ei kuulunud tema pädevusse ning kaebaja ja tema 5 kaitsja argument, et nõude pidu lõpetada ja inimesed klubist ära saata oleks politsei pidanud andma KP OÜ juhatuse liikmele, on alusetu. M.R püüdis kohtuistungil ennast õigustada võimuesindaja korralduse täitmata jätmisega seoses muuhulgas asjaoluga, et 03.12.2011 oli pooleli haldusmenetlus, mille raames vaidlustas KP OÜ Tallinna Kesklinna vanema korraldust ning selles küsimuses puudub jõustunud kohtulahend. Kohus ei saa ka sellega nõustuda. Kui M.R oli nii üksikasjalikult kursis toimuva haldusmenetlusega, siis pidi ta teadma ka seda, et kuni 31.12.2011 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 kohaselt ei takista kaebuse või protesti esitamine kaevatava haldusakti täitmist ning seaduses sätestatud korras võib halduskohus kaebuse esitaja esialgseks kaitseks peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Nimelt, tegigi 24.08.2011 samasisulise määruse Tallinna Halduskohus, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2011 määrusega tühistati esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus ning tehti uus määrus, millega jäeti rahuldamata KP OÜ taotlus Tallinna Kesklinna vanema 26.07.2011 korralduse täitmise peatamiseks. Lisaks sellele, on M.R ise kinnitanud, et 03.12.2011 näidati talle Tallinna Halduskohtu 23.11.2011 otsust, mille kohaselt jäi KP OÜ kaebus ülalmainitud vanema korralduse nr 513 tühistamise nõudes rahuldamata. Seega ei olnud 03.12.2011 ega ole ka käesoleval ajal M.R mingit alust väita, et korraldus, millega muudeti ööklubi „Plub“ tegutsemisaega, ei olnud kehtiv, mistõttu ei pidanud ta väidetavalt täitma ka politseiametniku korraldust, mille sisu oli vahetult seotud ööklubi tegutsemisaega järgimise nõudmisega. Kohus märgib, et ka selline M.R arusaam ööklubi tegutsemise lubatavuse kohta peale kella 23.00 ei vabastanud teda politseiametniku korralduse täitmisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud halduskolleegiumiga sarnasele seisukohale, et isegi siis, kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et võimuesindaja antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korralduse eiramine poleks aset leidnud. Isiku poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui võimuesindaja korraldus vastab Haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (RKHK 3-3-1-21-03). Tühine haldusakt on Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Samas ei anna üksnes isiku teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus võimuesindaja korralduse seadusvastasusest isikule õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt avaliku võimu teostamist (3-3-1-103-06). Puutuvalt M.R ja tema kaitsja väitesse menetlusnormide rikkumise kohta, juhib kohus tähelepanu sellele, et politseiametniku tunnistajana osalemine väärteomenetluses ei ole vastuolus ausa ja õiglase menetluse põhimõtetega. Riigikohus on korduvalt oma lahendites käsitlenud sama menetluslikku küsimust ning asunud erinevalt kaitsjast teistsugusele seisukohale, leides, et KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana vaid juhul, kui ametnik menetleb sama väärteoasja. „Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea“ (RKKK 3-11-69-05, 3-1-1-29-05, 3-1-1-119-05). Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendamist leidnud M.R süü 03.12.2011 võimuesindaja korralduse eiramises, tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang KarS § 276 järgi ning toimepandu eest on talle määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. KarS § 276 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Arvestades M.R süü astet ja varasemate karistuste puudumist on tema karistamine rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ning üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, 6 Julia Vernikova Kohtunik