4-12-1174/7

Väärteoasi nr. 4-12-1174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 13.04.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Kesklinna PJ 28.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,001167 L.O karistamises KarS § 218 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik L.O, isikukood xxx, Elukoht XXX Ei tööta Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja L.O kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Kesklinna PJ– esindaja Terle Keskküla LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri Kesklinna PJ 28.02.2012 .a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,001167 muutmata ja L.O kaebus rahuldamata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS L.O karistati KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o. 20 eurot selle eest, et tema 04.02.2012.a. kell 18.30 Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Kaubamaja kaupluses möödus kassast kauba (Liviko džin) eest tasumata summas 7,40 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu, kuna tal puudus tahtlus varguse toimepanemiseks. Kassapidajat alkoholiletis ei olnud ja ta valis vale väljapääsu, arvates, et maksab teise kassasse, kuid sattus kassade taha. Hetkel, kui ta jäi seisma, peeti ta kinni. Kui oleks tahtnud varastada, oleks peitnud pudeli või püüdnud kiiruga lahkuda, aga mitte seisnud pudel käes. OTSUSE PÕHJENDUS Menetlusalune isik tunnistas kohtus Liviko Gin´i võtmist kaupluse müügisaalis riiulilt ja sellega müügisaalist väljumist ilma kauba eest maksmata, kuid eitas kavatsust seda varastada. Ta olevat tulnud lennujaamast, kus saatis aastaks ajaks Austraaliasse oma armastatud naisterahva. Lennujaamas oli joonud kaks õlut. Alkoholijoobe tõttu oli tema mõtlemine pärsitud, ei teadnud, et uksest edasi minnes satub kassade taha. Nähes, et alkoholi osakonna kassas ei olnud kassapidajat, väljus ta selle kassa juures olevast ukseavast, hoides džinnipudelit käes, arvates, et seal asuvad teised kassad, kuid sattus hoopis kassade taha. Ukseavast väljudes jäi seisma ja kohe võeti ta kinni. Menetlusalune isik väitis veel, et kui ta oleks tahtnud varastada, ei oleks ta pudelit käes hoidnud, vaid oleks selle kotti pistnud. Ta teadis, et müügisaalis on veel viis-kuus kassat, kuid oma emotsionaalse seisundi ja alkoholijoobe tõttu ajas kõik segamini. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana turvatöötaja Ivan U , kes oli tööl Kaubamaja Toidumaailma kaupluses ja seisis kassade rivi juures, kui pani tähele menetlusalust isikut alkoholileti juures. Isiku jälgimist alustas siis, kui menetlusalune isik letilt pudeli haaras ja väljapääsu poole liikuma hakkas. Ta liikus otse välja kassast mööda ja turvaväravad hakkasid tööle. Isik ei nõustunud tema ja teise turvatöötajaga kaasa minemast, vaid tahtis sõnagi lausumata saali tagasi minna. Tunnistaja arvas mäletavat, et müügisaalist väljudes oli menetlusalusel isikul pudel taskus, kuid ütles kohtus ka, et ta siiski täpselt ei mäleta ja võib selles eksida. Kohtuistungil vaadeldi turvakaamera lindistust, mis oli väärteomaterjalide juures tunnistaja Ivan U ülekuulamisprotokolli lisana. Ka sellelt lindistuselt on näha, kuidas menetlusalune isik võtab riiulilt pudeli ja kõnnib otsejoones müügisaalist välja alkoholiosakonna kassa kõrval oleva ukseava kaudu, ilma et oleks kassa juures peatunud. Lindistuselt on ka näha, et kassas tõepoolest sel hetkel müüjat ei olnud nagu väitis menetlusalune isik. Edasi on lindistuselt näha menetlusaluse isiku ja turvatöötajate tegevus müügisaalist väljaspool ning on ka näha, et menetlusalusel isikul oli džinnipudel käes. Menetlusalune isik avaldas kohtus, et lindistuselt on puudu lõik, kus ta peale uksest väljumist jäi seisma ning leidis seetõttu, et linti on lõigatud ja moonutatud. Kohus leiab siiski, et mingi lõigu salvestuselt puudumise tõttu ei ole alust kogu lindistus tunnistada kohtukõlbmatuks tõendiks. Lindistusel jäädvustunu osas keegi pretensioone ei esitanud, järelikult vastab sellel nähtu tegelikkuses toimunule. Kui lindistuselt on midagi puudu nagu väidab menetlusalune isik, võib see kohtu arvates olla tingitud asjaolust, et koridoris asunud turvakaamera salvestuse ümberlindistamisel CD-plaadile on ümberlindistamist alustatud mitte menetlusaluse isiku väljumisest ukseavast vaid tema kinnipidamise hetkest. Väljumise moment on jäänud mingil põhjusel ümberlindistamata, kuid puudub ka alus arvata, et Kaubamaja Toidumaailma turvatöötajatest keegi pahatahtlikult on menetlusaluse isiku tegevust koridoris kajastava salvestuse alguse CD-plaadile ümberlindistamata jätnud. Seega on menetlusaluse isiku enda ütlustega, tunnistaja Ivan U ütlustega ja turvakaamera videosalvestusega tõendatud, et L.O tegevuses on KarS § 199 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused – võõra vallasasja äravõtmine. Kuna tegemist oli väheväärtusliku asjaga, (väärtus alla 64 euro) vastab tegu KarS § 218 lg 1 objektiivsele koosseisule. Menetlusaluse isiku väitel puudub tema tegevuses subjektiivne külg, sest tal puudus tahtlus varastada. Ta oli alkoholijoobes ja armastatud naisterahva ärasõidu tõttu ka emotsionaalses 2 seisundis ja sellest tingituna oli tema mõtlemine pärsitud, nägi kõike väga uduselt ja arvas, et väljaspool ukseava asuvad teised kassad. Kohus ei saa siiski sellise õigustusega nõustuda ja leiab, et menetlusalune isik ei olnud sellises raskes alkoholijoobes, et ei saanud aru, mida teeb ja kus on kassad. Kui kohus küsis tunnistaja Ivan U käest, kas kinnipeetu oli alkoholijoobes, ei osanud ta seda öelda. Kui isik oleks olnud tugevas joobes, oleks see kajastunud ka tema olekus ja käitumises ning oleks ka tunnistajale ilmselt olnud arusaadav ja meelde jäänud. Pealegi on alkoholijoobes avalikku kohta ilmumine juba iseenesest taunitav tegu ning kui isik oleks olnud nii purjus, et enam millestki aru ei saanud, oleks politseitöötajad pidanud koostama ka selle kohta väärteoprotokolli. Seda aga ei tehtud. Järelikult ei olnud isiku alkoholijoove märgatav ja teistele arusaadav, mis annab kohtule põhjendatult veendumuse, et kui menetlusalune isik oligi joobes nagu ta ise väidab, siis see joove ei olnud nii tugev, et oleks pärssinud isiku mõtlemis- ja ümbritsevast arusaamise võime. Loomulikult on armastatud inimese lahkumine pikemaks ajaks kurbust tekitav, kuid selliseid sõite ei võeta ette siiski üleöö, vaid nendeks valmistutakse eelnevalt. Seega ei saanud menetlusalusele isikule olla armastatud naisterahva ärasõitmine 4.veebruaril 2012.a. üllatuseks ja ootamatuseks. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ka menetlusaluse isiku emotsionaalne seisund võimaldas tal aru saada oma tegevusest ja mitte unustada kassade asukohta. Menetlusaluse isiku tahtlust džinnipudelit varastada tõendavad tunnistaja Ivan U ütlused ja videosalvestuselt nähtu selle kohta, et peale pudeli võtmist sammus ta otsejoones ukseavast välja. Kuigi kassa oli ukse kõrval, ta selle juures isegi ei peatunud. On igati loomulik, et kui kassas momendil müüjat ei ole, siis jäädakse kassa juurde seisma kassapidajat ootama või minnakse teise kassasse. Menetlusalune isik seda ei teinud. Ei saa kuidagi pidada usutavaks väidet, et menetlusaluse isiku arvates pidid teised kassad asuma väljaspool müügisaali. Alkoholiosakonna kassa taga on sein, ukseavas on turvaväravad. Need asjaolud annavad informatsiooni, et müügisaal lõpeb seal ära ja maksmata kaubaga uksest väljumine on keelatud. Pealegi ei olnud L.O Kaubamaja Toidumaailmas esimest korda. Ta on ise öelnud, et on selles kaupluses varem käinud. Samuti on müügisaali sisenedes teised kassad nähtavad ja ta on öelnud, et kauplusse sisenedes ta kassaderivi nägi. Järelikult oli talle teada kassade asukoht ja miski ei takistanud tal kauba eest teistes kassades tasuda, kui momendil alkoholiosakonna kassas kassapidajat ei olnud. Turvavärava kohta väitis menetlusalune isik, et ta ei teagi, kas nägi seda või mitte, kuna ta nägi sel päeval kõike väga uduselt. Sel juhul tekib küsimus, kuidas ta džinnipudelit teiste tohtu hulga pudelite seas nägi ja üles leidis, sest teadaolevalt on see tunduvalt väiksem kui turvavärav või kassa. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et kui ta oleks tahtnud varastada, poleks ta pudelit käes hoidnud, vaid oleks selle kotti pannud, ei lükka ümber kohtu veendumust varguse tahtlusest. On üldteada, et müügisaalis on turvakaamerad ja turvatöötajad. Kauba kotti panemine ärataks ilmselgelt turvatöötajate tähelepanu. Kuna oli talvine aeg ja üleriie pikkade varrukatega, siis käes olev pudel, mis osaliselt jääb varruka varju, võib jääda saalis olevale ja ka turvakaamera taga istuvale turvatöötajale märkamatuks, mis omakorda teeb varguse toimepanemise hõlpsamaks. Tunnistaja Ivan U ütluste kohaselt hakkasid menetlusaluse isiku ukseavast väljudes turvaväravad tööle. Kui menetlusalusel isikul puudunuks varguse tahtlus, pidanuks turvavärava häiresignaal teda ehmatama ja tingima kohese seismajäämise ja müügisaali tagasiminemise kauba eest tasumise eesmärgil. Menetlusalune isik väitis, et ta jäi seisma ja kuna tema väidet ümberlükkavad tõendid puuduvad, siis kohus usub seda. Siiski ei tulene tema ütlustest, kus ta täpselt seisma jäi. Seevastu tunnistaja Ivan U ütlustest ilmneb, et isiku kinnipidamise hetkel oli ta turvaväravast möödas umbes poolteist – kaks meetrit. Seega oli ta ukseavast edasi liikunud, mis tähendab, et ka turvavärava signaal ei sundinud teda koheselt ukseavas peatuma. Pooleteisekahe meetri kaugusele jõudnuna tuli tema juurde aga juba turvatöötaja. See on tõendatud ka menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt võeti ta kohe peale seismajäämist kinni. 3 Järelikult ei olnud menetlusalusel isikul enam võimalust turvatöötajate ilmumise tõttu edasi liikuda. Menetlusalune isik väitis, et politseitöötaja Aigro R vaatas turvakaamera salvestust ja kinnitas seismajäämist. Kui see koridoris seismajäämine oleks olnud selline, et oleks andnud aluse subjektiivse küljena varguse tahtluse välistamiseks, tekib küsimus, miks ikkagi Aigro R väärteoprotokolli koostas. Tal oli võimalus jätta väärteomenetlus alustamata, kui videosalvestusel nähtu oleks välistanud isiku tahtluse varastamiseks. Eeltoodu alusel kinnitavad väärteoasja tõendid kogumis peale süüteo objektiivse külje ka subjektiivse küljena džinnipudeli varguse kavatsetust. Vaatamata subjektiivse külje tõendatusele, märgib kohus lisaks, et alkoholijoove ei saa olla süüteo toimepanemist õigustavaks asjaoluks. Sellega annaks kohus avalikkusele signaali, et alkoholijoove välistab süüteo subjektiivse tunnusena tahtluse ja isikud, kes panevad süütegusid toime alkoholijoobes, tuleks õigeks mõista. Kohtupraktikas on äärmiselt palju juhtumeid, kus isikud põhjendavad süütegude toimepanemist alkoholijoobes olemisega, ometi ei mõisteta neid sellepärast õigeks. Seega leiab kohus, et L.O suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ka karistus on määratud peaaegu miinimummääras. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1. Kohtunik 4