S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 6 kuu jooksul, igas kuus tasuda 100 eurot; 2) Mõista Z.
1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks ) kuuks. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuvälise menetleja otsus Z.P karistati Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 800 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 23.10.2012.a. kell 03:24 ajal Tallinnas Pärnamäe tee ja Muuga tee ristmikul juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. Kaebuse sisu Kaebuses taotletakse rahatrahvi vähendamist, rahatrahvi osade kaupa tasumise võimaldamist ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamist. Kaebuse esitaja töötab taksojuhina, seega on juhtimisõigus seotud töö tegemisega. Oma sissetulekust peab ülal abikaasat ja alaealist last ning on ka laenukohustus. Kohtu seisukoht Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Z.P juhtis 23.10.2012.a kell 03:24 Tallinnas Pärnamäe tee ja Muuga tee ristmikul mootorsõidukit MB E270 CDi reg.märgiga xxx juhile keelatud seisundis, rikkudes LS § 69 lg 5 nõudeid. Seda asjaolu tõendavad nii kaebuse esitaja ütlused kui ka väärteotoimikus olevad protokollid joobe tuvastamise kohta. Vastavalt indikaatorvahendi kasutamise protokollile tuvastati Z.P 23.10.2012.a kell 03.24 indikaatorvahendit kasutades alkoholijoove. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile kasutati Z.P joobeseisundi kindlakstegemiseks 23.10.2012.a kell 03:49 ka tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0032, mille lugem oli 0,74 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli Z.P väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine Z.P poolt ning tema tegevus vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Arvestades menetlusaluse isiku vastulauses antud ütlusi (olles külas sõbra juures helistas talle 23.10.2012 kella 03.00 paiku abikaasa ja teatas pesumasina vooliku rebenemisest ning uputusest korteris; kaebuse esitaja oli selleks hetkeks tarvitanud mõned pudelid õlut ning kuna taksosid ei olnud, otsustas sõita koju oma sõidukiga), millele viitas Z.P ka kohtule esitatud kaebuses, ei ole kahtlust, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Isik seadis endale eesmärgiks kiiresti koju jõudmise, kasutades selleks isiklikku sõiduvahendit, asudes sõidukit ka ise juhtima ning seda vaatamata asjaolule, et oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Seega tegutses Z.P eesmärgipäraselt. Z.P käitumises teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne ning kohus ei ole asja läbivaatamisel ka tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Seega on Z.P pannud toime LS § 224 lg 2 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja karistas Z.P LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Seega on kohtuväline menetleja karistanud Z.P põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra, lisakaristuse osas keskmises määras. Kohtumenetluse käigus jäi kaebuse esitaja oma nõude juurde tühistada vaidlustatud otsus mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ning kergendada talle mõistetud karistust, taotledes vähendada põhikaristust, samuti vähendada lisakaristuse määra ning võimaldada tasuda tal mõistetud põhikaristus ositi 6 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil ei vaielnud vastu kaebuse rahuldamisele ning nõustus rahatrahvi vähendama kuni 600 euroni, selle osade kaupa tasumisega ning juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamisega miinimumini. Kaebuse esitaja nõustus 600eurose rahatrahviga. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades paneb isik toime enamohtliku väärteo, tegu on äärmiselt taunitav ning vajab intensiivset karistusõiguslikku sekkumist, peab kohus põhjendatuks karistada Z.P üld- ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades nii põhi- kui lisakaristusega. Siinjuures lähtub kohus asjaolust, et Z.P juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära maksimumilähedane. Tähelepanuta ei saa jätta ka tõsiasja, et kaebusest nähtuvalt on Z.P taksojuht ehk isik, kes kasutab mootorsõidukit teistele isikutele sõiduteenuse osutamiseks ning kellelt tuleb eeldada iseäranis hoolikat ja järjepidevat liikluseeskirja järgimist, tagamaks kaaskodanike turvalisus ning heaolu. Lähtudes aga antud konkreetsest rikkumisest ning Z.P süü suurusest, samuti arvestades muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel vastavalt KarS §-s 56 lg 1 sätestatule, peab kohus põhjendatuks vähendada Z.P-le mõistetud karistust. Karistuse vähendamisele ei vaielnud vastu ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kohtu hinnangul tuleb nii põhi- kui lisakaristuse kohaldamisel kaaluda, milline karistus on piisav ja vajalik, et see täidaks oma eesmärki ehk mõjutaks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Antud juhul ei esine kohtu arvates selliseid täiendavaid ning erandlikke asjaolusid, mis ilmtingimata tooksid kaasa vajaduse karistada isikut sellises ulatuses nagu on seda teinud kohtuväline menetleja. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga arvestab kohus siinjuures kergendava asjaolu, s.o puhtsüdamliku kahetsuse esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohtu hinnangul on Z.P kahetsus ka siiras, kuna ta ei ole oma tegu üheski menetlusstaadiumis varjata püüdnud, millest järeldab kohus, et Z.P on aru saanud oma teo keelatusest ja õigusvastase teoga kaasneda võivatest tagajärgedest. Karistusregistri andmetel ei ole Z.P varem ka analoogset rikkumist toime pannud, samuti ei ole ta isikuks, kes järjepidevalt ja süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Sellest tulenevalt ei saa ka väita, et Z.P mootorsõiduki juhina oleks liikluses niivõrd ohtlik ning teisi ja ennast ohustav, et tema liiklusest kõrvaldamine niivõrd pikaks ajaks kui seda on 6 kuud, oleks hädavajalik, mõjutamaks teda seeläbi õiguskuulekale käitumisele. Üldjuhul on mõistlik eeldada, seda just antud rikkumise ulatust ning isiku süüd silmas pidades, et ka väiksem karistus mõjub liikluses osalejale distsiplineerivalt ning välistab edasised õigusrikkumised. Samuti on Z.P kohtule põhjendanud, et tema igapäevases töös on juhtimisõiguse olemasolu vajalik ning töökohast sõltub ka perekonna üldine heaolu. Tema sissetulek on ca 800 eurot kuus ning ta peab ülal ka oma abikaasat ja 15-aastast tütart, peale selle esineb ka laenukohustus krediidiasutuse ees. Kuigi juhtimisõiguse vajalikkus tööülesannete täitmiseks ei ole lisakaristuse kohaldamist välistav asjaolu, peaks lisakaristuse määramine olema kohtu hinnangul siiski proportsionaalne ning aset leidnud rikkumise ulatust ja isikut arvestav. Hinnates toimepandud tegu ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, on kohus seisukohal, et antud rikkumine oli pigem juhuslikku laadi, mitte teadlik hoolimatu käitumine liikluskorra vastu tervikuna ning peab põhjendatuks mõista Z.P-le rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus miinimummääras, s.o kolmeks kuuks. Kohtu hinnangul ei saa ka õiguskorra kaitsmise huvid Z.P-le mõistetud karistuse vähendamisel kahjustatud ning kohus eeldab, et antud rikkumine jääb viimaseks ning Z.P edasine käitumine on õiguskuulekas ja vastavuses liikluskorras kehtestatud normidega, samuti kaasliiklejaid arvestav ja austav. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades, et Z.P peab ülal nii abikaasat kui tütart ning tema sissetulek ei ole piisav rahatrahvi koheseks tasumiseks, peab kohus Z.P taotlust trahvi kuue kuu jooksul ositi tasumise määramiseks põhjendatuks. Rahatrahvi ositi tasumisele ei esitanud vastuväiteid ka kohtuväline menetleja. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse esitaja taotluse ning tühistab Põhja Prefektuuri KKB LMT 12.11.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2376,12,006718 osaliselt karistuse osas ja teeb uue otsuse, millega kergendab Z.P-le mõistetud karistust nii põhi- kui lisakaristuse osas, mõistes Z.
600 eurot ning LS § 224 lg 3 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Samuti võimaldab rahatrahvi tasuda ositi 6 kuu jooksul, kohustades Z.P igas kuus tasuma 100 eurot. Kohus juhindub V™S § 132 p. 2 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav alates 25.01.2013.a. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.