4-13-139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-139 Kohtukoosseis eesistuja Meelika Aava, liikmed

§ 221

lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.01.2013 otsus Kaebuse esitaja K.A (ik: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev

1. veebruar 2013 Istungil osalenud isikud Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu 23.01.2013 otsus K.A muutmata.
3. K.A apellatsioon jätta rahuldamata. väärteoasjas nr 4-13-139 jätta Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Inna Boitsova koostas 29.11.2012 väärteoprotokolli nr AB 1307784 selle kohta, et K.A, juhtides 29.11.2012 kell 10.21 Tallinnas, Liivalaia tn - Pärnu mnt - SuurAmeerika tn ristmikul, liikudes Toom-Kuninga tn suunas, mootorsõidukit Mazda 626, 1 registreerimismärgiga xxxxxxxxxx, ei jäänud seisma stoppjoone ees ning ületas Liivalaia tn ja Pärnu mnt ristmiku foori keelava punase tulega. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus K.A LS § 58 lg 3 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime LS §

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Leides, et K.A tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt V™S §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus 2. 23.01.2013 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-13-139 mõistis Harju Maakohus K.A süüdi LS §

§ 221

lg 1 järgi ning karistas teda 4 päeva pikkuse arestiga, kohustades teda aresti kandma asuma kuni 01.03.

1. Maakohus pidas vajalikuks kohaldada K.A-le karistuseks aresti, kuivõrd K.A on
2. a karistatud kahel korral liiklusseaduse sätete rikkumise eest. Eelnevatest karistustest pole ta mingeid järeldusi teinud ja jätkas õiguskorra rikkumist. Oma sellist teguviisi põhjendas ta vajadusega tööd teha. Kohus arvestas karistuse mõistmisel K.A puhtsüdamlikku kahetsust ja tema noorust. Apellatsioon
3. Harju Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni K.A, kes vaidlustab maakohtu otsust karistuse liigi osas, paludes talle mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga. Apellant põhjendab oma niisugust taotlust sellega, et ta siiralt soovib olla ühiskonnale kasulik ja maksumaksja raha mitte kulutada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. K.A on oma apellatsioonis esitanud ringkonnakohtule taotluse tema suhtes aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et kuigi seadus ei keela kohtuotsuse vaidlustamisel taotleda aresti asendamist üldkasuliku tööga, tuleb niisugust taotlust esitades selgelt ja veenvalt põhjendada, miks ei esitatud sellist taotlust mitte kohtuotsuse teinud esimese astme kohtule vaid alles ringkonnakohtule. Maakohtu otsusest nähtuvalt kohtumenetluse pooled kohtuistungi protokolli vormistamist ei taotlenud. Kuivõrd aga maakohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta K.A suhtes aresti asendamise osas üldkasuliku tööga, siis järelikult K.A maakohtule sellekohast taotlust ei esitanud. Esitades aga käesoleval juhul ringkonnakohtule taotluse, mille rahuldamine tooks seejuures kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise karistuse osas, ei ole apellant välja toonud mingeidki põhjendusi selle kohta, milles seisneb antud juhul maakohtu otsuse, milles kohus vastava taotluse puudumisel menetlusaluse isiku suhtes üldkasulikku tööd ei kohaldanud, ebaseaduslikkus.
5. Apellandi poolt esitatud taotluse sisust tulenevalt märgib aga ringkonnakohus järgmist. K.A vaidlustab Harju Maakohtu 23.01.2013 otsust karistuse liigi osas, paludes talle karistuseks mõistetud 4 päeva pikkune arest asendada üldkasuliku tööga põhjendusel, et ta soovib olla ühiskonnale kasulik ja maksumaksja raha mitte kulutada. Harju Maakohus on K.A-le karistuse mõistmisel õigesti arvestanud karistust kergendava asjaoluna K.A puhtsüdamlikku kahetsust. K.A on samalaadsete väärtegude eest ka varem karistatud, kuid vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 2 toimepanemisest. Arvestades K.A õigusrikkumiste korduvust, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Seoses apellandi väitega, et üldkasulikule tööle rakendamisel oleks ta ühiskonnale kasulikum ega raiskaks maksumaksja raha, märgib aga ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õiguserikkumistest hoiduma. Olukorras, kui arestkaristusest kergemaliigilisem karistus seda eesmärki ei täida, ei ole võimalik seda kohaldada. Ringkonnakohus nõustub K.A-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, K.A-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 23.01.2012 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Pavel Gontšarov 3