S § 73 alusel mõisteti 5k vangistust 3-aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3k; 25.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi,
S § 65 lg 2 alusel mõisteti 10k 27p vangistust, kohaldati § 69 sätteid ja mõisteti 654 tundi üldkasuliku tööd, tegemiseks ajaks määrati 2 aastat, mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3k. Kohtuotsus jõustus 26.10.2010. Karistus on kandmata. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 03.11.2010.a. Merike Allikmäe Süüdi tunnistada S.E KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
Lõplikuks karistuseks mõista S.E ´ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 lg 7, 6; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 25.10.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 03.11.2010.a. Tõkendina kohaldada S.E suhtes vahistamine. Vahistada S.E kohtusaalis. 5 Välja mõista S.E ´ilt
lg.1 p.2 alusel ja
lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „S.E, 1-10-14603 sundraha“ . Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas on S.E-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 25.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi,
S § 65 lg 2, § 69 alusel, üldkasuliku töö 654 tunniga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 /kolmeks/ kuuks /otsus jõustus 26.10.2010/, st omamata juhtimisõigust, juhtis 03.11.2010 kella 12.53 ajal Harjumaal, Tallinnas Sõpruse pst majade 3 ja 5 vahel mootorsõidukit BMW 5201 registreerimismärgiga xxx. Oma sellise tegevusega pani S.E toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.E süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. tunnistaja MH ütlused, millest nähtub, et olles tööl koos D ja G autopatrullis 03.11.2010.a.kella 12.52 ajal sõitis mööda Tulika tänavat, kui tema märkas Kristiine Keskuse parklast Tulika tänaval välja sõitmas sõidukit BMW XXX. Sõidukit juhtis meesterahvas halli jopega. Meesterahvas oli sõidukis üksinda. Sõiduk keeras Tulika tänavale ja sõitis Koskla tänava poole. Sõitis temale 2 järgi. Sõiduk BMW keeras Sõpruse 3 ja 5 majade vahele ja parkis sõidukit prügikonteineri juurde kell 12.53, tuli koheselt sõidukist välja ja hakkas kiiresti minema „Arnelli“ baari juurde. Meesterahvas oli koheselt kinnipeetud. Sõiduki juht S.E ik xxx /tlk 8/; 24.10.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega S.E on süüdi mõistetud KarS § 424 järgi /tlk 26-27/; 03.11.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi, puhtsüdamlikult kahetses ja andis ütlusi, et tema 25.10.2010.a oli temal Harju Maakohtus kohtuistung, kus KarS § 424 alusel mõisteti temale juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Tema oli teadlik, et uuesti sõiduki juhtimise eest, ilma juhtimisõiguseta, saab teda karistada kriminaalkorras. Temale mõisteti ka üldkasulik töö 654 tundi, kuid seda ei ole veel jõudnud tegema hakata. 03.11.2010.a kella 12.00 ajal hakkas tema oma töökohast Peterburi teelt parklast juhtima temale kuuluvat sõidukit BMW, et sõita oma koduni Ketraja tänaval ja jätta sõiduk sinna seisma. Temal ei olnud plaanis rohkem sõidukit juhtida kui umbes 8-10 km (mis on töökohast tema koduni), kui töökohast oma koduni ja siis sõiduk sinna seisma jätta, kuna tema teadis, et temal ei ole lubatud sõidukit juhtida. Tema sai sõidukit juhtida Kristiine keskuseni, kus tema seisis umbes 30 minutit ja sealt juhtis sõidukit umbes 500 m Sõpruse pst, kui teda peatas politseipatrull. Oli autost juba väljunud, kui tulid kaks politseinikku ja kontrollisid alguses tema alkoholijoovet indikaatorvahendiga. Temal alkoholijoovet ei tuvastatud. Autodokumendid olid korras. Ütles politseinikele ise, et temal on kohtu poolt juhtimisõigus ära võetud. Teda kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati Rahumäe tee 6 valveuurija juurde. Sõiduk jäi seisma Sõpruse pst maja juurde. Kohtueelsel menetlusel temal politseinike tegevuse peale pretensioone esitada ei ole. Tema soovib öelda, et temal ei olnud plaanis sõidukit juhtida rohkem, kui vaid toimetada see oma töökohast koduni, et see siis seisma panna. Tema oli teadlik, et temal on kohtu poolt juhtimisõigus ära võetud ja et juhtimine ei ole temal lubatud. Kohtult palub kergemat karistust ja mitte karistada teda reaalse vanglakaristusega. On nõus tegema ühiskondlikku kasulikku tööd. Kahetseb väga juhtunud. /tlk 14-16/ ning toimiku teised materjalid. Kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et Harju Maakohtu 25.10.2010.a. kohtuotsus, millega võeti S.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, ei ole jõustunud. Kaitsja seisukoht oli, et isegi kui kõik kohtumenetluse pooled loobusid apellatsiooni õigusest, ei jõustu otsus järgmisel päeval, seega kohtuotsus ei ole jõustunud. Samuti asus kaitsja seisukohale, et isegi kui keegi ei ole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud, ei ole ka siis kohtuostus jõustunud, kuna aega selleks on 15 päeva ning kohtuotsus jõustub vastavalt
S § 50 lg 1 järgi lisakaristust ei pöörata täitmisele, vaid seda täidab isik ise, seega pole võimalik rääkida täitmisele pööramisest KarS § 329 järgi ning tegemist ei ole täitmisele pööratud kohtuotsuse mittetäitmisega. Lähtudes eeltoodud seisukohtadest palus kaitsja S.E õigeks mõista. Esiteks märgib kohus, et kaitsja arusaam kohtuotsuse jõustumisest ja apellatsiooniõiguse soovi kasutamisest on väär ja ei põhine ei seadusel ega kohtupraktikal.
lg 1 sätte kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Harju Maakohtu istungil 25.10.2010.a. loobusid kohtumenetluse pooled apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, seda ei vaidlustanud 05.11.2010.a. kohtuistungil ei süüdistatav ega tema kaitsja. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt oma lahendites ( nt 1-092170) märkinud, et apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumine on pöördumatuid tagajärgi toov protsess. Kui kohtuistungil, mil kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa, eranditult kõik 3 kohtumenetluse pooled loobuvad kaebeõigusest, jõustub kohtuotsus kohe järgmisest päevast ning loobumise tagasivõtmine pole enam võimalik. Isegi kui tegemist oleks olnud olukorraga, kus kõik ei oleks loobunud apellatsiooniõigusest, siis oli Harju Maakohtu 25.10.2010.a. kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni kasutamise soovi teatamise viimane tähtaeg oli 01.11.2010.a. Kui kontrollajaks, s.o 7 päeva jooksul ei ole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatud, jõustub kohtuotsus järgmisel päeval ja sellisel juhul võib apllatsiooniõigus tekkida vaid apellatsioonitähtaja ennistamise tulemina. Kui keegi menetlusosalistest ei ole teadet apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta seitsme päeva jooksul pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist esitanud, jõustub maakohtu otsus juba järgmisel päeval ega ole enam apellatsiooni korras vaidlustatav. Nimetatud seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites korduvalt ( nt 1-09-2730; 1-10-171). Vastavalt RKL 3-1-1-35-05 p 8 kohaselt on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine 7 päeva jooksul, tegemist absoluutse nõudega ning Tallinna Ringkonnakohus on
Teiseks märgib kohus, et kaitsja arusaam KarS § 329 järgi kuriteo koosseisu sisustamisel on meelevaldne ega põhine valitseval kohtupraktikal.
reguleerib tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu täitmisele pööramist.
lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku § - s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või- määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks. Lähtudes eeltoodust pööratakse KarS § 50 lg 1 lisakaristus täitmisele KarS § 421 lg 1 sätte kohaselt. Kohtulahendi täitmisele pööramine eeldab seda, et maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus saadab kohtulahendi ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele (
Seega on füüsilisele isikule mõistetud õiguste äravõtmises seisneva lisakaristuse täitmisele pööramiseks vajalik kohtu tegevus. Harju Maakohtu otsus jõustus 26.10.2010.a. ning jõustunud kohtuotsus on täitmisele pööratud ning andmed tema karistuse kohta olid kantud ka karistusregistrisse ( t lk.29). Nähtuvalt avalikust kohtulahendite registrist (KIS) on Harju Maakohtu 25.10.2010.a. kohtuotsus edastatud 29.10.2010.a. karistusregistrile, Harju kriminaalhooldusosakonda, ARK büroole jne. Seega kohtupraktika (RKL 3-1-1-69-04, 3-1-1-34-07 p 6.2) kohaselt oli S.E-le mõistetud lisakaristus täitmisele pööratud ning viimane oli kohustatud ise hoiduma kohtuotsusega sätestatud piirangute rikkumisest. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav S.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). S.E on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötas. S.E ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.E ´it edaspidi 4 hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.E ´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna S.E ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud S.E suhtes ka põhjusel, kuna S.E on keskmine päevasissetulek ainult 15 krooni ( t lk.23), maksmata eelnevad rahatrahvid ( t lk.28-30), tema suhtes on Harju Maakohus teinud menetluskulude ositi tasumise määruse, seoses S.E raske majandusliku olukorraga ( t lk.35-36) ning lisaks kuuluvad S.E ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine S.E suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. S.E kahetsus, töökoha ja perekonna olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. On ilmselge, et eelnevad karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ka S.E ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. S.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et S.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda lühiajaliselt. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et S.E pani uue kuriteo toime vähem kui 10 päeva möödumisel kui tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Lisaks väärib märkimist, et ka eelmise kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo oli S.E pannud toime ajal, mille eest oli karistusest tingimisi vabastatud, seega 25.10.2010.a. Harju Maakohtu otsusega oli tegemist S.E-le nn. (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. S.E käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et S.E ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Samuti ei suuda S.E isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. S.E taotles uuesti vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et kui isik paneb toime uue kuriteo karistuse kandmise kestel, s.t. ajal mil isiku vangistus on asendatud üldasuliku tööga ja üldkasulik töö on sooritamata ning kui isikut karistatakse uue kuriteo toimepanemise eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik. Vangistuse täitmisele pööramise kohustuslikus tuleneb KarS § 69 lg 7 sättest. Lähtudes eeltoodust puuduvad kohtul seaduslikud alused uuesti asendada vangistus üldkasuliku tööga. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et S.E võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. S.E ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 200 krooni. Arvestades S.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.