← Eesti

1-11-11216/3

KOHTUOTSUS 1-11-11216 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.oktoobril 2011.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-11216 (11231500274) Kohtukoos

§ 25lg 2 alusel (kuritegude toimepanemise ajad 01.03.2009 ja 20.04.2009) mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 ja KarS § 74, § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 kuud ja 17 päeva katseajaga 18 kuud; 10.07.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

§ 25lg 2 alusel mõisteti vangistus 45p, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 30p; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3k 17p. Vabanes pärast karistuse ärakandmist 24.10.

  1. Väärteokorras korduvalt karistatud, s.h NPALS § 151 alusel 3 korda; KarS § 218 lg 1 alusel 4 korda, viimati 19.11.2010 ja 27.12.2010 (süüteod toime pandud 26.10.2010 ja 04.12.2010) /tl 22-25/. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 12.10.2011 Riine Lumiste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.E KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 12.10.2011.a. Tõkendina kohaldada O.E suhtes vahistamine. Vahistada O.E kohtusaalis. 5 Välja mõista O.E ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „O.E, 1-11-11216 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  2. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa O.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu poolt 10.07.2009 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 alusel süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, samuti on pannud toime süütegusid 26.10.2010 ja 04.12.2010, uuesti 12.10.2011 kella 19.25 paiku Tallinnas Kärberi 42 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Säästumarketi kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe pudeli viskit Bartenders Club maksumusega 2,99 eurot, peitis selle endale mantli taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega O.E pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Karistuse liik ja määr: Kar

S §

§ 25

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus O.E-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistuse kandmise algusajaks O.E kinnipidamise aeg, s.o 12.10.2011 /tl 7-10/. Rimi Eesti Food AS-ile käesoleva kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, kuivõrd kaup oli kauplusele tagastatud rikkumata kujul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus O.E ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava O.E poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab O.E süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvad asjaolusid, mis lubavad järeldada, et O.E ´l esinevad takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks ning nende kulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Arvestades O.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. O.E ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 76 eurot 71 senti. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.