Prokuröri abi Kristina Kivi Süüdistatav Tõkend Kaitsja I.I elukoht: xxx, isikukood: xxx, kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus, töökoht: töötab mitteametlikult ehitajana; varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: viimati: 07.06.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 30p ja
Karistus kantud /tl 28-30/ väärteokorras karistatud 6 korral /tl 14-18/, s.h
lg 1 alusel 4 korda /tl 24-25/ Kahtlustatavana kinnipidamine alates 14.10.2011.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.I
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
14.10.2011.a. kuni 15.10.2011.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vabastada kinnipeetud I.I kohtusaalis. 5 Välja mõista I.I ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „I.I, 1-11-11268 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa I.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu poolt 07.06.2011 karistatud
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti 14.10.2011 kell 12.40 Tallinnas Lootsi 7 asuvas W OÜ-le kuuluvas №rde Centrumi Winestore kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe ploki sigarette Camel maksumusega 28 eurot, peitis selle endale jope alla põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega I.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o
2 Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör I.I karistamist vangistusega 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvata I.I-le mõistetava karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamine 14.-15.10.2011, s.o 2 päeva ja karistuseks lugeda 1k ja 28p vangistust.
ja
lg-st 5 alusel asendada I.I-le mõistetud 1k 28p vangistust üldkasuliku tööga 116 tundi (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd) ja määrata selle töö ärategemise tähtajaks 6 kuud. Määrata I.I Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustuda I.I täitma
Kahju ei tekitatud, kaup on kauplusele tagastatud rikkumata kujul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus I.I ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava I.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab I.I süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvad asjaolusid, mis lubavad järeldada, et I.I ´il esinevad takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks ning nende kulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Arvestades I.I varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. I.I ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 05 senti. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.