lg 1 ja § 121 lühimenetluses Süüdistatav S.T, elukoht: XXX, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel (valdab eesti keelt), ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, viimati: - 21.12.2010.a. Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 3 kuud ja 10 päeva, millest 30 vangistust
lg 2 alusel pöörati koheselt täitmisele (12.01.2011.a.11.02.2011) ning 2 kuud ja 10 päeva vangistust jäeti
Katseaja viimane päev on 20.06.2012.a. väärteokorras karistatud 14-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: järgi Süüdi tunnistada S.T
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.
65 lg 1; § 64 lg 1 alusel lugeda ülalmärgitud karistus kaetuks 21.12.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega. Süüdi tunnistada S.T
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 kuud ja 10 päeva vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud ja kandmata jäänud karistuse võrra, s.o. vangistust 2 kuud ja 10 päeva ning mõista liitkaristuseks 3 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel asendada mõistetav vangistus (110 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 220 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4,6,7 alusel allutada S.T üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et S.T üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima
lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: • elama alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata S.T-le käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista S.T-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 417,03 eurot. Muud menetluskulud summas 258,49 eurot (so. toimiku koopia kulu 1,91 eurot, ekspertiisitasu 84,- eurot ja kaitsjatasud summas 172,58 eurot) jätta riigi kanda. S.T tasuda väljamõistetud sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „S.T, 111-9157, sundraha“. Sundraha tasuda 8 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. 2 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend: CD plaat videosalvestusega, jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Tsiviilhagisid esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK S.T on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, tema 24.06.2011.a. kella 04:19 ajal, viibides Harjumaal Paldiski linnas Peetri tn 5 asuvas raudteejaamas, valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult tungis akna kaudu Elektriraudtee AS-le kuuluvasse elektrirongi ER 2 nr 2112 kabiini. Seega S.T, tungides valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse sõidukisse, pani toime omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema lõi 07.11.2010.a. kella 11:45 paiku Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus aadressil XXXasuvas korteris HK´ele korduvalt rusikaga näkku, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused. Vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile ja eksperdiarvamusele tuvastati HK´el 07.11.2010 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas peaaju vapustus, ninaluude murd ja nahaalused verevalumid näol. Samuti puudus HK´el vasakult poolt ülalõuast 5.hammas ning liikus/loksus 4. hammas. Seega pani S.T toime teise inimese löömise, so
Kohtuistungil kinnitas S.T, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kinnitas, et kuna ametlikku tööd tal pole, vahest teeb juhutöid, kriminaalhooldaja juures tal probleeme pole, tal on perekond, on nõus tegema ÜKT-d. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - Tunnistaja AS’i ütlused, olles patrullis 24.06.2011.a. sai, kella 04:30 ajal väljakutse Paldiski linna, kus isik oli ebaseaduslikult läbi akna tunginud elektrirongi veduri kabiini. Vedurikabiini küljeaken oli avatud ja kabiinis istme peal magas meesterahvas. Rong oli inimeste veoks suletud. Rongijuht pidi kohale tulema kella 05:15 ajal. Rongijuht VO avas vedurikabiini ukse. Veduri kabiinis magas S.T, kes oli alkoholijoobes ja kriminaalhoolduse järelevalve all. Aknal lõhkumise jälgi märgata ei olnud. /tl 4-7/; - Fotod, fotod vedurikabiinist ja seal magavast S.T. /tl 8-15/; - Avaldus, 24.06.2011.a. Elektriraudtee AS-i elektrirongijuht – depookorraldaja VK oli valvevahetuses Pääsküla depoos kell 04:15, kui märkas Paldiski jaama valvekaamera monitoril kaht meesterahvast, kes seisid elektrirongi vedurikabiini juures. Kui üks meesterahvastest hakkas kabiini tungima, kutsus ta politsei. Ta helistas ka rongijuhile ja kell 05:10 VO helistas talle ja teatas, et kõrvalisikud viidi ära ja veduri kabiinis on kõik korras. Seega kahju tekkinud ei ole. /tl 25/; 3 - Tunnistaja VO’i ütlused, töötab AS-is Elektriraudtee elektrirongijuhina. 23.06.2011.a. õhtul viis rongi lõppjaama Paldiskisse. Ta sulges kõikide vagunite uksed. Elektrirongi kabiini külgaknad suletakse käsitsi, neid saab avada nii seest kui väljast, kuid need aknad asuvad perroonist umbes 2 meetri kõrgusel. 24.06.2011.a. kella 04:45 ajal helistas talle depoo korrapidaja ja teatas, et elektrirongi kabiini tungis kõrvaline isik, et politsei on kohapeal. Elektrirongi kabiinis magas umbes 30 aastana meesterahvas. /tl 27-31/; - Tunnistaja VK’i ütlused, töötab AS Elektriraudtee depoo valve elektrirongi juhina. Depoos on valveruum, kuhu on paigaldatud monitor, millest kajastub Paldiski ja Riisipere raudteejaamade videosalvestused. 24.06.2011.a. olles valves, nägi kella 04:00 ajal monitorist Paldiski raudteejaama perroonil elektrirongide öises peatuskohas kahte noormeest. Mingil hetkel üks noormees pani alla oma käed ja teine astus oma sõbra käe peale, pingutas ja ronis sisse elektrirongi juhikabiini aknast, mis oli lahti. Ta helistas politseile. Kell 04:50 oli politsei kohal ja pidasid isiku kinni. /32-36/; - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisatud fototabeliga (CD-plaat videosalvestisega), vaadeldavaks objektiks on salvvestus CD-plaadil 24.06.2011.a. Elektriraudtee AS-i turvakaamerast . Kell 04:02:27 ilmuvad kaadrisse kaks meesterahvast, kes lähevad perroonile. Meesterahvad lähevad elektrirongi esimese vaguni juurde ning üks meesterahvas katsub vasaku käega tõmmata laiali vaguni uksi, kuid see ei õnnestu. Kell 04:06:13 püüab valges kampsuni meesterahvas avada rongi vedurikabiini küljeakent. Teine isik istub pingil. Ajavahemikul 04:15:07 – 04:17:15 läheb valges kampsunis meesterahvas vedurikabiini juurde, astub kabiini astmele, tõstab end ülesse ja proovib käega avada kabiini küljeakent. Aknaklaas liigub paemale. Kell 04:19:06 valges kampsunis meesterahvas paneb käed kokku ning kirjus kampsunis meesterahvas paneb jala oma kaaslase käte peale ning ronib elektrirongi vedurikabiini. Kell 04:26:04 läheb valges kampsunis meesterahvas perroonilt ära ning teine meesterahvas liigub kabiinis ja istub tugitoolile. Kell 05:11:20 väljub vedurikabiinist kirjus kampsunis meesterahvas ning kell 05:11:56 läheb meesterahvas koos kahe piirivalve ametnikega perrooni trepist alla. /tl 37-47/; - Kahtlustatava S.T ütlused, ta sõitis Paldiskisse 23.06.2011.a. kella 20.00 – 21:00 ajal. Ta oli alkoholijoobes. Ta ei mäleta, kuidas ta raudteejaama läks. Mäletab, et oli mingi noormehega perroonil. Samuti mäletab, et proovis kätega avada elektrirongi ust, et magada rongis, aga tal ei õnnestunud ust avada. Mäletab, et ronis elektrirongi juhikabiini, kuid kuidas ta ronis ta ei mäleta. /tl 54-58/; - Kannatanu Elektriraudtee AS-i esindaja JPütlused, 24.06.2011.a. kella 04:15 ajal toimus ebaseaduslik sissetungimine Paldiski linnas raudteejaamas seisva elektrirongi ER 2 nr 2112 vedurikabiini. Sissetungija peeti kinni. Kabiinist ei olnud midagi varastatud ega lõhutud. Seega Elektriraudtee AS tsiviilhagi ei esita. /tl 60-62/; - S.T karistusandmed, mille kohaselt on ta varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning väärteokorras korduvalt. Viimati karistati 21.12.2010.a. Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 3 kuud ja 10 päeva, millest 30 vangistust
lg 2 alusel pöörati koheselt täitmisele (12.01.2011.a.- 11.02.2011) ning 2 kuud ja 10 päeva vangistust jäeti
Katseaja viimane päev on 20.06.2012.a. /tl 48-52, 64-65/; 07.11.2010.a. episood: - Kannatanu HK´e ütlused, 07.11.2010.a. kella 11:15 ajal tõi ta minia Klooga alevikus asuva poe juurde. Seal ta kohtus Uno ja Jaaguga. Ta ostis poest 3 100 grammist viinatopsi. Kolmekesi läksid Uno juurde, kes elab XXX. Korteris viibis võõras mees. Tema ja selle võõra meesterahva vahel tekkis tüli. Võõras mees tõusis vihasena laua tagant püsti ja lõi teda paaril korral rusikaga näkku ja ta kaotas teadvuse. Järgmisena mäletab, et ta oli Põhja – Eesti 4 Regionaalhaiglas tilgutite all. Tema vasak silm ei näe nii nagu enne ja vasak kõrv ei kuule nii hästi kui enne peksmist. Peksmise käigus löödi tal üks hammas välja ja üks loksus. (tl 2-4); - Koopia SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardist HK´e vigastuste kohta, kellel tuvastatu näokolju osas ninaluude murrud. Pea ja näo piirkonna nahaalused pehmed koed on paksenenud. Vasakus põskkoopas ja etmoidrakustikus on vähest limaskesta paksenemist (tagasihoidlik põletik). Vasakul pool trummiõõnes ja mastoidrakustikus on pehmekoelist varjustust. Põletikulised muutused vasakul keskkõrvas ja minimaalsed põletikulised muutused vasakus põskkoopas. (tl 6-8); - HK´e läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, kannatanul vasaku silma all verevalum ning suus vasakul poolel üks hammas loksub ja selle kõrval hammas puudub. (tl 12-16); - HK´ele äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, kannatanu HKtundis fotolt nr 1 ära Matvei nimelise mehe, kes teda lõi. (tl 17-20); - Tunnistaja UA ütlused, 07.11.2010.a. umbes kella 12:00 ajal oli Klooga alevikus poe juures koos Jaaguga. Poe juures sai kokku Heikki kukega, kes oli purjus. H ostis poest 300 gr viina. Peale seda läksid kolmekesi tema juurde. Tema korteris oli Matvei. Järsku hüppas Matvei laua tagant püsti ja lõi H rusikaga näkku. H oli nägu verine. Kui H näo puhtaks pesi, läksid J ja H korterist minema. Matvei on purjus peaga agressiivne. (tl 21-22); - Tunnistaja JL´u ütlused, 2010.a. novembrikuus viibis ta Klooga poe juures koos Uga ja kohtusid seal HKe. Kõik koos läksid U juurde. Korteris oli Matvei. H oli juba poe juures kohtudes purjus. Korteris tarbisid nad veel alkoholi. H hakkas laual olevat Matvei mobiili loopima. Matvei ütles mitu korda H, et mida ta teeb. Matvei vihastas ja tõusis püsti ning lõi H rusikaga näkku. H hakkas ninast verd jooksma. Seejärel läksid kõik korterist minema. (tl 2325); - JL´ule äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, tunnistaja JL tundis fotolt nr 2 ära Matvei nimelise mehe, kes lõi HK. (tl 26-29); - Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt koos eksperdiarvamusega, HKtuvastati peaaju vapustus, ninaluude murd ja nahaalused verevalumid näol. Tervisekahjustused ei põhjusta püsivat töövõimekaotust rohkem kui 40 %. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikaga. 4.hamba patoloogilise liikuvuse tekkepõhjused võivad olla erinevad. HKmõõdeti 07.11.2010.a. 3,7 promilline alkoholijoove veres, mis vastab raskele alkoholijoobele. (tl 32-34); - Kahtlustatava S.T ütlused, 07.11.2010.a. viibis oma tuttava U korteris. Korteris oli U, J ja veel üks meesterahvas. Koos mängisid kabet ja tarbisid alkoholi. Võõras mees võttis tema mobiili, mis oli laua peal ning viskas selle kas vastu seina või kuhugi mujale. Ta sai pahaseks ning tõusis püsti ja lõi seda võõrast meest paaril korral pea piirkonda. Edasist ta ei mäleta, kas jäi U korterisse või läks sealt minema. Kahetseb, et lõi aga see mees provotseeris teda. (tl 42-43); Kohtunik asus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.T süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on S.T käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik S.T isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.T on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral viimati – 21.12.2010.a. Harju Maakohtu poolt, karistuseks oli talle määratud lühiajaline vangistus katseajaga,
järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime enne 21.12.2010 kohtuotsust, teise kuriteo –
lg 1 järgi kvalifitseeritava aga pani ta toime katseajal, mingeid järeldusi enda jaoks pole S.T teinud, kuigi kriminaalhooldaja juures tal 5 mingeid probleeme polnud, käis ta korralikult registreerimistel nagu nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, kuid samas jätkas kuritegude toimepanemist ka katseajal. Tal puudub ametlik sissetulek, tal on perekond, alaealine laps, väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et S.T-le pole otstarbekas mõista rahalise karistuse, vaid tuleb karistuseks
MS § 238 lg 2 ning
Harju Maakohtu poolt mõistetud ja kandmata jäänud karistuse võrra.
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, kuna kuritegu oli toime pandud enne nimetatud kohtuotsust. Kuid kuna
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu pole raske, S.T kahetseb tegu, nagu ta ise kinnitas kohtus tervisega tal probleeme pole, ÜKT-d on ta nõus tegema, võib tema suhtes kohaldada
Käitumiskontrolli ajal (arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja S.T isikut), tuleb S.T-le määrata lisakohustuseks mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid ÜKT tegemise ajal. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõend: CD plaat videosalvestusega, jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit, legaalse sissetuleku puudumist, kuna menetluskulude täies mahus tasumine käib ilmselgelt tal üle jõu, võib tema suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, sundraha tasumist ajatada, muud menetluskulud jätta riigi kanda. Violetta Kõvask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.