1-11-8218/4

(11230109782)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi D.E süüdistuses KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 kiirmenetluses Prokurör Robert Saareke Süüdistatav D.E järgi eluk xxx, ik xxx, ilma kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 201 lg 2 p 1 järgi; 2) 16.08.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 209 lg 2 p 1 järgi; 3) 14.06.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7, 199 lg 2 p 4,5,7 järgi vangistusega 5 aastat ja 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 3 aastat ja 6 kuud, vabanes 12.01.

1. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 Tunnistada süüdi D.E 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt D.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.07.2011.a, so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada D.E suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 18.07.2011.a. Välja mõista D.E-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777 Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista D.E-lt Maxima Eesti OÜ (reg nr 10765896) kasuks 1,34 eurot ja AS Rimi Eesti Food (reg nr 10263574) kasuks 12.59 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. D.E on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 16.07.2011.a kella 18.00 paiku kaupluses Nurmenuku Rimi Supermarket asulkohaga Tallinn Ehitajate tee 107 võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil varastada AS´le Rimi Eesti Food kuuluvat kaupa summas 12,59 eurot, nimelt 1 paki žilette Gilette Mach 3 maksumusega 12,
2. Süüdistatav peitis kauba põue ja läbis kassaderivi jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti selles, et tema 18.07.2011.a kella 13:40 paiku Tallinnas Õismäe tee 107 asuvast Maxima kauplusest võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Maxima Eesti OÜ´le kuuluvat kaupa: kuivatatud räim maksumusega 1,34.- €. Süüdistatav peitis kauba käekotti ja läbis kassaderivi jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt Süüdistatav vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist. Oma sellise tegevusega, mis seisnes süstemaatilises võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani D.E toime KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav D.E tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 18.07.2011.a. Maxima kaupluses võttis kuivatud räime, pani endale kotti ja möödus kassadest kauba eest maksmata. 16.07.2011.a. Nurmenuku Rimis võttis paki Gilette žilette. Kaupluses lõhkus ta plastpakendi ning viskas selle koos turvaelemendiga kuskile riiulisse. Pappkarbi žilettidega peitis endale rinnahoidja sisse ning möödus kassadest žilettide eest tasumata. Turvatöötajad pidasid ta mõlemal korral kinni ja kaup võeti ära. Kahetseb tehtud. Ta on käesoleval ajal rase /tl 41-44,61-65/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja D. G´i ütlustega selle kohta, et 18.07.2011.a. oli tööl Maxima kaupluses Õismäe teel ning nägi monitorist, üks neiu võttis letilt a paki kuivatatud kala, rebis selle katki ja võttis mitu kala ning pani endale kotti. Neiu möödus kassadest kauba eest tasumata ja peeti kinni.. /tl 3-4/; - kannatanu esindaja J. M ütlustega selle kohta, et 18.07.2011.a. Õismäe tee 107 Maxima kauplusest püüdis naisterahvas varastada kala, rebides katki pakendi. Sellega kaup rikuti ning tekitati kahju 1,34 eurot /tl 6-7/; - tunnistaja A. G ütlustega selle kohta, et ta oli tööl Nurmenuku Rimis ja nägi, kuidas ca 25 aastane püüdis eemaldada turvaelementi. Peale seda, kui kahtlustatav oli läbinud kassad, pidas ta neiu kinni ja palus kaupa näidata, kuid viimane keeldus ja ütles, et oli jätnud kauba (žiletid Gilette Mach 3) riiulile. Ta leidis riiulilt ainult turvaelemendi ning küsis uuesti neiult kauba kohta. Peale seda võttis neiu žiletid rinnahoidjast välja /tl49-50/; - kannatanu esindaja I. K ütlustega selle kohta, et 16.07.2011.a.kella 18.20 paiku Õismäe tee 107 Nurmenuku Rimi kaupluses võttis naisterahvas müügisaalist varuterad Gilette Mach
3. Turvatöötaja A. G pidas naisterahva kinni. Varuterade maksumus on 12,59 eurot. Kuna turvaelemendi eemaldamisega rikuti kaup ning kannatanu soovib esitada tsiviilhagi /tl 52-53/; - avaldused /tl 2,47/; - 14.06.2007 Harju Maakohtu otsusega nr 1-07-55550 /tl 19-28/; - väärteoasja otsused nr 231611003365 ja 231711006934 /lk 29-30/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et D.E isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega D.E pani toime süstemaatilise varguse katsed ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud. D.E ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna D.E ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Teda on korduvalt karistada väärteokorras rahatrahvidega, mis osaliselt on tasumata. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine D.E suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. D.E suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid ta on katseajal toime pannud kuriteo ning vangistus on pööratud täitmisele. Viimase karistuse Kandmiselt vabastati D.E tingimisi enne tähtaega, kuid Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna D.E ei täitnud temale pandud kohustust. Seega arvestades süüdlase isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. D.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta vabanes eelmise karistuse kandmiselt 12.01.2011.a. Uued kuriteod pani toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt toime pannud NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, samuti rea vargusi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud D.E loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Maxima Eesti OÜ poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 1,34 eurot ja eurot ja AS Rimi Eesti Food poolt 12,59 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et tsiviilhagid on tõendatud kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik