-1 lg 2 p 1,3, 15 lg 2 -139 lg 2 p 1,2 järgi; 2) 23.09.1999.a.
lg 2 p 2 järgi; 3) 17.10.2011.a.
lg 2 – 139 lg 2 p 2 järgi; 4) 03.07.2002.a.
S § 199 lg 2 p 4 järgi; 6) 27.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 7) 12.09.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi; 8) 17.09.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 22 lg 3 – 346 järgi; 9) 19.05.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 10) 06.09.2010.a. Harjun Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 11) 17.09.2010 Harju Maakohtu poolt mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 liitkaristusega 8 kuud vangistust, vabanes 16.05.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Harju Maakohtu 11.07.2011.a. määrusega Harju Maakohtu 17.09.2008.a kohtuotsusega nr 1-08-7169 mõistetud rahaline karistus üldkasuliku tööga 26 (kakskümmend kuus) tundi Kaitsja Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; Tunnistada süüdi K.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja kuud vangistust. mõista karistuseks 9 (üheksa) Vähendada KrMS § 238 lg. 2 K.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2008.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 9 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Kohaldada K.K suhtes tõkendina kinnipidamisest 10.08.2011.a. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista K.K-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777. Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista K.K-lt AS Tallinna Kaubamaja (reg kood 10223439) kasuks 51,07 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD K.K on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (Harju Maakohtu otsus nr 1-10-11992), taas 05.08.2011 kella 19.16 ajal Tallinnas, Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja lõhnaosakonnas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 75 ml lõhnaõli Lancome D’azur maksumusega 51,07 eurot. Peitis lõhnaõli kaasasolnud käekotti ning väljus kaupluse kaubasaalist kauba eest tasumata. Vargusega põhjustati Tallinna Kaubamaja AS-le varalist kahju 51,07 eurot. Samuti tema 10.08.2011 Tallinna, Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kella 14.25 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli 75 ml lõhnaõli Lancome D’azur maksumusega 51,07 eurot, peitis pudeli käekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Kuritegu jäi K.K poolt lõpule viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni pärast kauplusest väljumist ja turvaväravate läbimist. Kaup tagastatud rikkumatult kauplusele. Seega K.K, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistatav K.K tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning seletab, et 05.08.2011.a. läks ta õhtul Tallinna Kaubamaja parfümeeria osakonda, kus tal tekkis mõte võtta endale Lancome parfüümivett. Ta pani ühe pudeli Lancome parfüümivett endale käekotti ning lahkus kauba eest maksmata. Varastatud parfüümi müüs temale tundmatule naisterahvale. 10.08.2011.a. läks samuti Tallinna Kaubamajja, kus parfümeeria osakonnas pani Lancome parfüümivee endale käekotti ning möödus turvaväravatest. Turvaruumis võttis käekotist varastatud parfüümi ning andis turvatöötajale. Tehtut kahetseb /tl 11-13;45-47; 49-51/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - tunnistaja AKütlustega selle kohta, et 05.08.2011.a. varastas naisterahvas, kelleks osutus K.K, Tallinna Kaubamaja parfümeeria osakonna riiulilt Lancome D`azur parfüümi maksumusega 51,07 eurot. 10.08.2011.a. Tallinna Kaubamajas ta nägi, kuidas parfümeeria osakonnas naisterahvas, kelleks osutus K.K, võttis riiulist parfüümi ja pani endale käekotti. Seejärel möödus isik kassast, jättes kauba eest maksmata. Kinnipidamisel avastati K.K-lt parfüüm Lancome, maksumusega 51,07 eurot. Kaup rikkumata, tagastatud kauplusele / tl 4,35-37/; tunnistaja MAütlustega selle kohta, et olles tööl Tallinna Kaubamajas, märkas 06.08.2011.a. hommikul, et parfümeeria osakonnas riiulil puudub üks pudel Lancome D´azur parfüümi. Turvakaamerast nägi, kuidas 05.08.2011.a. riiuli juurde tuli K.K, võttis ühe pudeli parfüümi ja pani selle endale kotti / tl 39-42/; avaldusega selle kohta, et 05.08.2011.a. tekitas K.K AS Tallinna Kaubamajale vargusega kahju 51,07 eurot /tl 25/; asitõendi vaatlusprotokolliga /tl 27-33/; Harju Maakohtu 17.09.2010.a. otsusega nr 1-10-11992 /tl 18-20/; avaldusega, õigusrikkuja kinnipidamise aktiga selle kohta, et 10.08.2011.a. peeti kinni Tallinna Kaubamajas K.K, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupa 51,07 euro väärtuses /tl 3/; asitõendi vaatlusprotokolliga /tl 27-33/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et K.K isikuna, keda varem on korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega K.K pani toime süstemaatilise varguse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.K on varem kriminaalkorras 11 korda karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud, sh NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Varasemad väärteokorras määratud rahatrahvid on valdavas osas tasumata. Temale 2008.a. mõistetud rahaline karistus on asendatud üldkasuliku tööga. K.K ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna K.K ei oma sissetulekut ning sellega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. K.K suhtes on varasemalt korduvalgt kohaldatud KarS § 74 sätteid, kuid ta on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistus pöörati täitmisele. Seega arvestades süüdlase isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesolevas asjas KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. K.K näol on tegemist narkootikume tarvitava isikuga; ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, samuti vargusi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. AS Tallinna Kaubamaja poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 51,07 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). K.K tunnistab hagi ning see on tõendatud tunnistajate ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.