Obsah (4)

§ 199§ 205§ 89§ 90

4-12-897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mail 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-897 (2330,12,001468) Väärteoprotokolli number AB12948

) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Narva Ida Prefektuuri politseijaoskonna Tunnistada J.A süüdi 10.02.2012.a kiirabi teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest, s.o KarS § 278 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 7 (seitse) päeva aresti. Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg.

§ 199

lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

§ 205

lg 2 alusel on J.A kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vabaduse 5, Narva - 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 09. maist 2012.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 31.maist 2012.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 10.02.2012 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse J.A selles, et tema 10.02.2012 kell 01.35 korterist aadressil: xxx, põhjistas teadvalt vele väljakutse ja väljasõidu kiirabile. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris J.A teo KarS § 278 järgi. Kohtuistungile ei ilmunud menetlusalune isik J.A.

§ 89

lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.

§ 90

lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Menetlusalune isik J.A sai 23.03.2012 kohtukutse kätte isiklikult, temale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, seega

§ 89

, 90 alusel arutas kohus väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta.

§ 90

lg 1 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. KrMS § 294 p 2 kohaselt kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta. Kuna väärteoasja arutamine toimus menetlusaluse isiku osavõtuta avaldas kohus menetlusaluse isiku varasemad ütlused (tl 3). J.A andis ütlusi selle kohta, et 10.02.2012 kell 01.35 viibis ta kodus aadressil: xxx. Peale seda kui ta tarvitas alkoholi, tahtis ta inimestega suhtlemist. Alguses rääkis ta abikaasaga, kuid juttu ei saanud ning nad riidlesid. J.A ei saanud rahuneda ja magama minna ning teadmata põhjusel hakkas ta helistama kiirabisse. Tema ütles, et sõbral on paha peaga, kuid mingit sõpra tegelikult ei olnud. J.A sai aru, et põhjustas kiirabi vale väljakutse ja ta kahetseb toimepandut. Kohus avaldas järgmised tõendid: Joobeseisundi kontrollimise protokoll (lk 5), millest tuleneb, et 10.02.2012 kell 02.50 esinesid J.A alkoholijoobe tunnused. Kiirabikaart (lk 6), millest tuleneb, et 10.02.2012 kell 1.35 kiirabi brigaad sai väljakutse korralduse aadressile xxx. Väljasõit on kell 1:36, kohal on kell 1:

1. Kaebused: perekondlik tüli, kontaktne, adekvaatne, nähtavaid kahjustusi ei esine, põhjust hospitaliseerimiseks ei ole. Ülevaatuse ajal ei esitanud kaebusi. Abikaasa sõnul tarvitas alkoholi. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll (lk 7), mille kohaselt toimetati J.A 10.02.2012 kell 02.55 kainenemisele Ida Prefektuuri Arestimaja Narva kambrisse. J.A kainenes ja teda vabastati 10.02.2012 kell 07.
2. Karistusregistri andmed (lk 8-9), mille kohaselt on J.A korduvalt karistatud väärtedude ja kuritegude toimepanemise eest. 2 Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlused ja teised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. J.A ise nõustub, et helistas ja kutsus kiirabi, kuid põhjust selleks ei olnud. Oma tegevusi seletab ta alkoholi tarvitamisega ja abikaasaga peretüliga. J.A alkoholi joove on kinnitatud joobeseisundi kontrollimise protokolliga ja kainenemisele toimetamise protokolliga. Kiirabi vale väljakutse ja väljasõit on kinnitatud kiirabikaardiga, mis tõendas, et J.A ei olnud kaebusi terviseseisundile ning puudusid ka nähtavad kahjustused. Kohus leiab tuvastatuks, et 10.02.2012 ilma põhjuseta oma kodust aadressil xxx helistas J.A kiirabisse, põhjustades kiirabi väljakutse. ASJASSEPUUTUVAD NORMID KarS §
3. Eritalituste vale väljakutse. Tuletõrje, päästeasutuse, politsei, kiirabi või muude eritalituse teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. KarS §-ga 278 on kaitstav õigushüve avalik võim, selle tegus funktsioneerimine. Koosseisutüübilt on tegemist mitteammendatava loeteluga alternatiiv-aktilise väärteokoosseisuga. Objektiivse koosseisu alt esimese formaalse alternatiivi moodustab sh kiirabi vale väljakutse ja teise materiaalse alternatiivi väljasõidu põhjustamine. Vale väljakutse all tuleb mõelda igasugust akustilist või optilist teadaannet, mis viitab tegelikult olematule häda- või ohuolukorrale ning võõra abi hädavajadusele (RKKK 3-1-1-50-08). Ei ole tähtsust, kas süüdlane teatab enda või kellegi teise abi vajavast seisundist. Vale väljakutse on lõpule viidud väljakutse teatavaks tegemisega, ei ole tähtsust, kas eritalitused kutsele väljasõiduga reageerisid. J.A, olles teadlik, et temale ega ka tema olematule sõbrale pole vaja meditsiinilist abi, helistas kiirabisse meditsiinilise abi osutamise palvega. Kohtu hinnangul J.A oma tegudega täitis KarS § 278 objektiivse koosseisu - kiirabi teadvalt vale väljakutse. J.A vale väljakutse tagajärjel sõitis kiirabi brigaad tema koduaadressile. Kiirabi brigaadi väljasõitmise ja kohale saabumisega, on täidetud KarS § 278 järgi teise materiaalse alternatiivi väljasõidu põhjustamine, siinjuures J.A tegevuse ja kiirabi väljasõidu vahel on põhjuslik seos, sest just J.A telefonikõne põhjustas kiirabi väljasõidu. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et J.A pani toime väätreo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlused ja toimepandud teo väline pilt annavad võimaluse järeldada, et J.A tahtlikult, olles teadlik, et kellelgi polnud vajadust meditsiinilises abis helistas kiirabisse, soovides kiirabi brigaadi väljasõitu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka 3 eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Väheväärtusliku asja või õiguse vastu toimepandud süüteo toimepanemise eest näeb KarS § 278 ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest. J.A pani toime kiirabi teadvalt vale väljekutse ja väljasõidu põhjustamise. Oma tegudega rikkus J.A kiirabi funktsioneerimise, kuid kogutud tõenditega pole tuvastatud, ei põhjustas rasked tagajärjed. J.A tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. J.A on varem korduvalt karistatud, kriminaalkorras 3 korda, väärteokorras 17 korral, mille eest teda karistati nii rahatrahvi kui arestiga. J.A on tasumata rahatrahvid. Kriminaalkorras 29.09.2007 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ei olnud vabatahtlikult täidetud ja seda tuli asendada üldkasuliku tööga (04.05.2010 kohtumäärus). Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku rahalised vahendid piiratud. Varasemad rahalist laadi karistused ei mõjutanud J.A piisavalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et J.A-le rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul karistuse mõistmine aresti näol on põhjendatud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Aresti kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. Aresti ülemmäär on 30 päeva, seega keskmine määr on 15 päeva. Kohus leiab, et arvestades kergendavat asjaolu, r askete tagajärgede puudumist, tuleb karistada J.A arestiga keskmise ja madala määra vahel - 7 päeva. Antud karistuse määr vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. / allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik 4