) § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi Deniss Medvedev Süüdistatav U.B isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel - eesti keel; põhiharidus; ei tööta, õpib , 1 õppeaasta; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati: - Tartu Maakohtu 29.09.2011 otsusega
lg 2 p 7, 8 alusel 3 kuulise vangistusega, mille ärakandmata osa (2 kuud ja 27 päeva) jäeti
Katseaja viimane päev on 28.02.2013a. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 1 päev (10.03.2012). Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4 ja 5, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3, § 423 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista U.B
2.
lg 2 järgi suurendada U.B-le käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud 2 karistust 29.09.2011 Tartu Maakohtu otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista U.B-le liitkaristus - 8 (kaheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 3.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka U.B poolt eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) päev. U.B tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 1 ja 3 järgi asendada U.B-le mõistetud ja ärakandmata karistus, 8 (kaheksa) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd. U.B peab 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse tähtaja jooksul tegema 532 (viissada kolmkümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 järgi peab U.B üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
järgi Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava U.B, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri kohtus: U.B süüdi tunnistamist
järgi ja karistamist 6 kuud vangistusega.
lg 2 alusel 6 kuulise vangistuse suurendamist Tartu Maakohtu 29.09.2011 kohtuotsuse järgi U.B-le mõistetud ja ärakandmata 2 kuulise ja 27 päevase vangistuse võrra ning U.B-le liitkaristuseks vangistuse 8 kuu ja 27 päeva mõistmist.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja, s.o ühe päev karistusaja hulka arvestamist, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 ja 4 alusel U.B-le mõistetud karistuse, s.o 8 kuud ja 26 päeva vangistuse asendamist 532 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning U.B kohustamist täitma
lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 4 Süüdistatav U.B tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.B poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb U.B-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. U.B-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 74,05 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale on tehtud kriminaaltoimikust koopia, kulu on arvestatud 0,45 EUR (tl 44). KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. U.B ankeetandmetest nähtub, et isik õpib , 1 õppeaasta, regulaarne sissetulek puudub. Kohtu hinnangul tuleb osa menetluskulu jätta riigi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.