Obsah (7)

§ 234§ 231§ 38§ 58§ 16§ 45§ 221

Väärteoasi nr. 4-11-4203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2012 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-4203 Kohtukoosseis Kohtunik

) § 38 lg 1, § 58 lg 3, § 16 lg 2, § 45 lg 3 sätteid ja pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 234lg 1, § 221 lg 1, § 231 järgi.

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs karistas Z.D väärteosasjas nr 2302,11,012282 tehtud otsusega

234 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot ja

§ 234

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8-ks kuuks, samuti

§ 231alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Z.D kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt andis menetlusalune isik juba kohtuvälisele menetlejale ütlusi, et ei tea, kes 09.08.2011 kella 12:35 ajal juhtis sõidukit registri nr-ga XXX, kuna tema andis auto alates 30.07.2011 kaheks kuuks rendile Ruslan Kuznetsovi nimelisele isikule. Z.D ise viibis 09.08.2011 kella 12:35 ajal tööl aadressil XXX ning seda võivad kinnitada tunnistajad. Z.D sai kohtuväliselt menetlejalt küll teada, et isikut nimega RKei ole Eesti Vabariigis olemas ning samuti pole talle väljastatud juhiluba numbriga XXX, kuid Z.D ei tekkinud auto suhtes rendilepingu sõlmisel kahtlusi, mis oleksid tinginud täiendava kontrolli teostamise vajaduse. Kogu väärteomenetluse käigus ei ole kohtuväline menetleja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Z.D on kõnealuse väärteo toime pannud. Asjaolu, et sõiduk kuulub Z.D, ei õigusta kuriteo seostamist just temaga. Vastavalt KarS §-le 23 on väärtegude puhul karistatav üksnes täideviimine, kuid D. Šagašin antud kuritegu toime pannud ei ole. 05.01.2012 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja väitis, et 09.08.2011 kell 08:20-17:00 viibis ta töökohas aadressil XXX, sellel ajal viibisid kaebuse esitajaga koos kaastöötajad JK ning DE, võimalik, et need isikud lahkusid vahepeal töökohast ning kaebuse esitaja viibis üksinda tööl. Kaebuse esitaja rentis auto Mercedes-Benz 400 SEL, reg nr XXX, rendilepinguga füüsilisele isikule, kes helistas kaebuse esitajale kuulutuse peale. Kõnealune isik oli lühikeste juustega ning tema vasakul õlal oli tätoveering. Hiljem sai kaebuse esitajale läbi politsei teatavaks, et sellise isikukoodiga inimest pole olemas. Kaebuse esitaja ei teadnud, et tulenevalt auto suhtes sõlmitud liisingulepingust ei võinud ta seda kolmandale isikule edasi rentida. 06.02.2012 toimunud kohtuistungil lisas kaebuse esitaja, et ta ei ole nõus tunnistaja MK poolt äratundmiseks esitamisel antud ütluste arvestamisega, samuti tuleb tähelepanuta jätta tunnistaja RA ütlused, kuna isiku näol on tegemist politseiametnikuga. Kaebuse esitaja leiab, et väärtegude toimepanemine tema poolt ei ole tõendamist leidnud ning rõhutas oma süütust. Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu märkis 05.01.2012 istungil, et väärteo toime pannud isikut ei peetud kinni sündmuskohal, kuid on tunnistajaid, kes tundisid Z.D ära. Nimelt, MK, kes nägi vahetult kaebuse esitajat, TK ning RA. Samuti, Delfi kommentaariumist tuli välja, et üks isik tundis Z.D ära, kuid tema arvuti IP-aadressi ei olnud võimalik tuvastada. 06.02.2012 toimunud kohtuistungil lisas kohtuvälise menetleja esindaja, et kaebaja on teo toimepannud, liikluseeskirjade rikkumised on tõendatud tunnistaja RA ütlustega. Asjaolu, et kaebaja sõidukit juhtis, on tõendamist leidnud äratundmiseks esitamisega. Seoses kaebuse esitaja väitega, et ta andis auto kolmandale isikule, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Z.D oleks pidanud isikuandmeid järgi kontrollima, mis oleks võimaldanud veenduda, et andmed ei vasta tegelikkusele. Samuti ei ole tõendatud, et Z.D viibis väärteo toimepanemise ajal tööl, kuna kaastöötajad ei saa kinnitada, et Z.D sellel ajal tööruumides viibis. Kohtuvälise menetleja esindaja palub esitatud kaebus rahuldamata jätta. 2 Tunnistaja JK andis 05.01.2012 kohtuistungil ütlusi, et ta on Z.D töökaaslane firmas IECOÜ. Z.D töötab firmas alates 01.06.2011 juriidilise töötajana, tunnistaja on raamatupidaja ning teatab maksuametisse Z.D palgaandmeid. Nagu igal hommikul, täitis tunnistaja ka 09.08.2011 hommikul tabelit, milles märkis ära töötajate tööle jõudmise kellaajad. Tunnistaja teab täpselt, et kõik olid 09.08.2011 tööl. Tunnistajal on tööl eraldi kabinet, vahel ta sulgeb kabineti ukse. DE ja Z.D töötavad teises ruumis. DE ja Z.D käivad harva töölt ära, kuid tunnistaja ei tea nende liikumise graafikut tollel päeval. Tunnistaja käib harva lõunal, ta ei ole kindel, kas ta käis sellel päeval lõunal, samuti ei saa ta kindalt väita, et teised ära käisid, täpselt selle päeva kohta liikumist tunnistaja kinnitada ei oska. Tunnistaja arvab, et Z.D viibis kella 12:00-13:00 ajal oma kabinetis, tõenäoliselt töökohas, kuna Z.D võtab tavaliselt oma lõunasöögi kaasa. Tunnistaja ei ole näinud, et Z.D sõidaks autoga, tunnistaja teada käib Z.D alati bussiga. Tunnistaja DE andis 05.01.2012 kohtuistungil ütlusi, et Z.D on tema töökaaslane ning nad tunnevad 2011. aasta juunikuust alates. Tunnistaja jaoks oli 09.08.2011 tavaline tööpäev, ainuke kord, kui tunnistaja sellel päeval eemal viibis, oli kella 12:00 ajal, kui tunnistaja käis autoga lõunal, mis võttis umbes 20-25 minutit, mille tunnistaja veetis Lõunaturul. Seal oli pikk järjekord, mistõttu tunnistaja suundus tagasi kontorisse. Sellel ajal viibis raamatupidaja töö juures. Tunnistaja on tööga hõivatud ja alati ei näe, kes ära käivad, kuid ta kuuleb, kui inimesed ütlevad, et nad korraks ära käivad. Sel päeval raamatupidaja ütles, et läheb ära, aga pärast tuli tagasi. Aega, millal raamatupidaja ära käis, tunnistaja öelda ei oska. Tunnistaja ei tea, kas Z.D omab autot. Tunnistaja RA andis 06.02.2012 kohtuistungil ütlusi, et 09.08.2011 kella 12:30 paiku märkas ta Liivalaia tänaval sõidukit, mis liikus edasi Pärnu mnt suunas. Auto paistis silma sellega, et juhipoolse ukse klaas oli tugevalt toonitud. Tunnistaja sooritas tagasipöörde, et sõidukit kontrollida, sobiv koht peatumiseks oli Pärnu mnt 104 Magdaleena haigla juures. Eelnevalt oli läbi X-tee keskkonna selgunud, et sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuspoliis. Pärnu mnt 104 maja juures andis tunnistaja peatumissmärgi sinise ja punase vilkuriga. Sõiduk ei reageerinud ning jätkas liikumist. Pärnu mnt ja Tondi tänava ristmikul lülitas tunnistaja sisse helisignaali, kuid sõiduk ei reageerinud ka sellele. Pärnu mnt 110 juures asuva tagasipöörde kohal sooritas sõiduk üle trammitee tagasipöörde ja kiirendas kesklinna suunas. Sõiduk rikkus korduvalt liikluseeskirju - lubatud sõidukiiruse tugev ületamine, täpset kiirust tunnistaja ei tea, kuid umbes 150km/h, kümmekond korda ületas ristmikke punase fooritulega, ohustas jalakäijaid. Tunnistaja ei näinud, kes roolis oli, kuna küljeklaas oli tugevalt toonitud, kuid juhti õnnestus korraks näha, kui sõiduk kaotas hetkeks juhitavuse Vana-Lõuna ja Tehnika tänava ristmikul. Selle pinnalt ei saa tunnistaja olla 100% kindel, et juhiks oli menetlusalune isik, aga tõenäoliselt on tegemist sama inimesega, kuna soeng on sarnane ja visuaalselt meenutab autoroolis olnud juhti. Kohus uuris kohtuistungil ka järgmisi kirjalikke tõendeid: - väärteoprotokoll (tl 36), mille kohaselt Z.D juhtis 09.08.2011 kella 12:35 ajal Tallinnas Pärnu mnt 104 juures, liikudes Pärnu mnt 110 suunas, mootorsõidukit Mercedes Benz 400 SEL, reg nr XXX, ning eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud taga sõitvalt politsei värvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga, ületas ristmikud fooride keelavate punaste tuledega, sõitis üle kahekordse pidevjoone (mis eraldab suunavööndeid) ja eraldussaare ning sõitis vastassuunavööndis kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidusuunda. Seega rikkus Z.D

§ 38

lg 1, § 58 lg 3, § 16 lg 2, § 45 lg 3 sätteid ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 234

lg 1, § 221 lg 1, § 231 järgi; 3 - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 37-38), millest nähtub, et tunnistaja Taivo V oli 09.08.2011 tööl autopatrullis koos ülemkonstaabel Raul A , kui nad proovisid peatada sõidukit Mercedes-Benz, reg nr XXX, kuid sõidukijuht ei allunud korraldusele ning põgenes mitmeid liikluseeskirju rikkudes. Sõidukit peatada ei õnnestunud; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tlk 39-40), millest nähtub, et tunnistaja RA oli 09.08.2011 tööl patrullis koos vanemkonstaabel Taivo Veersaluga, kui nad proovisid peatada sõidukit Mercedes-Benz, reg nr XXX, kuid sõidukijuht ei allunud korraldusele ning põgenes mitmeid liikluseeskirju rikkudes. Sõidukit peatada ei õnnestunud; - 09.08.2011 ettekanne (tl 41), mille kohaselt on patrullpolitseinik Lea B esitanud kesklinna politseijaoskonna politseimajorile selgituse, et 09.08.2011 pöördus tema poole telefoni teel Tanel K , kes nägi 09.08.2011 Gonsiori 32 maja ees seistes, kuidas sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX, suurel kiirusel Laagna tee suunas sõitis. Vilksamisi oli T. Kask näinud ka sõiduki roolis olnud isikut, kes oli kiilaks pöetud pea või väga lühikeste juustega meesterahvas; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 42-44), mille kohaselt Põhja Prefektuuris töötav Liane S oli 09.08.2011 autopatrullis, kui sai kella 22:08 paiku teate, et aadressi Anni 5 Tallinn maja taga seisab sõiduk Mercedes-Benz, reg nr XXX, mis on pargitud selliselt, et takistab teiste liikumist. Koha peal toimunud sõiduki vaatlemisel selgus, et sõiduki esistange alumine äär oli purunenud; - 09.08.2011 vaatlusprotokoll (tl 45-47), millest ilmneb, et vaadeldud on sõiduautot MercedesBenz, reg nr XXX, mille esistange alumine äär on purunenud, parempoolse esiukse iluliist on uksest eemaldunud ning tagumine vasakpoolne uks ei ole lukustatud; - maanteeameti liiklusregistri väljavõte (tl 49), millest ilmneb, et sõiduk Mercedes-Benz 400 SEL, reg nr XXX, omanik on OÜ Toppan ning kasutaja Z.D (ik XXX); - maanteeameti vastus päringule (tl 51), mille kohaselt on Z.D (ik XXX) sõiduki Mercedes-Benz 400 SEL vastutav kasutaja alates 04.03.2011 ning sõiduki omanik on OÜ T ; - liiklusvahendi vaatlusprotokoll (tl 52-64), millest ilmneb, et vaadeldud on sõiduautot Mercedes-Benz, reg nr XXX, mille esistange on purunenud ja värvikahjustustega. Sõiduki sisemusest võeti mitmed DNA proovid, samuti võeti DNA proov autost leitud Red Bulli purgilt; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 65-68), mille kohaselt on tunnistaja I V OÜ T juhatuse liige. Mootorsõiduk registri nr-ga XXX kuulub OÜ-le T , kuid tarbijakrediidilepingu ja liisingulepinguga nr XXX, mis on sõlmitud 04.03.2011 OÜ T ja Z.D vahel, on sõiduk antud Z.D-le vastutavale kasutusele. Tulenevalt kõnealusest lepingust ei ole Z.D õigust anda sõidukit OÜ T kirjaliku nõusolekuta kolmandale isikule. - krediidi väljastamise avaldus (tl 69), mille kohaselt on Z.D taotlenud OÜ-lt T krediiti 1000 euro ulatuses ning pakkunud müügiks sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX; - tarbijakrediidilepingu ja liisinguleping nr XXX koos krediidi tagastamise graafikuga (tl 70-72), mille kohaselt tuleb Z.D tagastada saadud krediit 1000 eurot T OÜ-le graafikujärgselt tähtajaga 04.09.2011; 4 - tarbijakrediidileping ja liisinguleping nr XXX (tl 81-91), mille kohaselt on T OÜ ja Z.D vahel 04.03.2011 sõlmitud lepinguga OÜ T andnud Z.D-le krediiti 1000 eurot sõiduauto Mercedes Benz, reg nr XXX, tagatisel; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 92-95), mille kohaselt on tunnistaja M K andnud ütlusi, et 09.08.2011 kella 13 ajal viibis ta Gonsiori 32 maja ees. Tunnistaja kuulis alarmsõiduki sireeni ja hiljem tuiskas mööda must S-klassi Mercedes. Roolis istus suuremat kasvu meesterahvas mustas riietuses, rohkem tunnistaja juhti kirjeldada ei oska, kuid sõiduk suundus kanali poole; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 96-99), mille kohaselt tunnistaja AH oli 09.08.2011 kella 12:30 ajal Gonsiori 32 maja ees, kui kuulis sireene ja nägi, et kesklinna poolt tuli suurel kiirusel vana tume S-klassi Mercedes-Benz. Tunnistaja märkas, et roolis oli umbes 30ndates meesterahvas, kellel olid tumedad rõivad ja tumedad lühikesed juuksed; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 100-103), mille kohaselt tunnistaja TK viibis 09.08.2011 kella 12:00 ja 13:00 vahel Gonsiori 32 ees ja nägi kesklinna poolt suurel kiirusel lähenemas sõiduautot Mercedes-Benz, mille roolis oli keskealine (vanuses 30-40 eluaastat) meesterahvas, kes oli kiilaks aetud pea või väga lühikeste juustega; - äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel (tl 104-109), millest nähtuvalt on tunnistaja M K le äratundmiseks esitatud kolm fotot. Tunnistaja on ära tundnud isiku pildil nr 1 ning andnud selgitusi, et 09.08.2011, viibides Gonsiori 32 maja ees, nägi ta mööda liikuvas Mercedes-Benz sõidukis just kõnealust isikut. Äratundmise aluseks on näo kuju, lihaselisus ja juuste puudumine/tume siilisoeng. Nähtuvalt fototabeli lisast on fotol nr 1 kujutatud Z.D; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 112-113), mille kohaselt on Z.D andnud ütlusi, et 09.08.2011 kella 12.35 ajal ei juhtinud tema sõiduautot numbrimärgiga XXX ega tea, kes juhtis. Alates 30.07.2011 kuni 30.09.2011 on sõiduk antud rendile Ruslani-nimelisele isikule; - autorendi leping nr 300711 (tl 119-120), mille kohaselt on RK rentniku ja Z.D rendileandjana sõlminud 30.07.2011 rendilepingu sõiduki Mercedes-Benz 400 SEL, reg nr XXX, suhtes. Leping on sõlmitud perioodi 30.07.2011 kuni 30.09.2011 kohta; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 123), mille kohaselt Z.D on andnud ütlusi, et 09.08.2011 kella 12.35 ajal ei juhtinud ta sõiduautot numbrimärgiga XXX, vaid asus oma töö juures aadressil XXX; - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 128-129), mille kohaselt on tunnistaja DE andnud ütlusi, et Z.D oli 09.08.2011 kella 12:35 paiku tööl aadressil XXX. Tunnistaja on Z.D ülemus; - väärteootsus (tl 133), mille kohaselt karistati Z.D väärteosasjas nr 2302,11,012282 tehtud otsusega

234 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot ja

§ 234

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8-ks kuuks, samuti

§ 231alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot.

Otsuses on märgitud, et menetleja poolt on kontrollitud Z.D poolt vastulauses esitatud väiteid seoses sõiduki rentimisega Ruslan Kuznetsovile, kuid politsei käsutuses olevatest andmebaasidest nähtuvalt vastavat isikut Eesti Vabariigis olemas ei ole ning samuti pole väljastatud juhiluba nr XXXsellenimelisele isikule. - karistusregistri väljavõte (tl 134-137), millest nähtuvalt on Z.D väärteokorras karistatud, sealhulgas liiklusalaste rikkumiste eest; korduvalt 5 - rahvastikuregistri väljavõte (tl 179) - mille kohaselt on Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud üks Ruslan Kuznetsovi nimeline isik, kelle sünniaasta on 2001; - maanteeameti liiklusregistri väljavõte (tl 180) - mille kohaselt on juhiluba nr XXXantud välja AA nimelisele isikule. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, samuti tunnistajad, viinud läbi tõendite uurimise, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et Z.D tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja tema poolt

§ 234

lg 1 ja

§ 231järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Samuti vastab talle mõistetud karistus - rahatrahv kokku 800 eurot - ja lisakaristus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks - Z.D poolt toime pandud süüteo raskusele. Kaebuse esitaja on taotlenud tema suhtes tehtud väärteootsuse tühistamist, kuna ta ei ole vastavat väärtegu toime pannud. Kohus kõnealuse seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Z.D poolt

§ 234

lg 1 ja

§ 231

järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on lähtuvalt järgnevast tõendamist leidnud. Nimelt ilmneb maanteeameti liiklusregistri väljavõttest (tl 49), et sõiduki Mercedes-Benz, reg nr XXX, omanik on OÜ T ning vastutav kasutaja Z.D, sama nähtub maanteeameti vastusest päringule (tl 51), mille kohaselt on Z.D kõnealuse sõiduki kasutaja alates 04.03.

1. OÜ T ja Z.D vahel sõlmitud tarbijakrediidi- ja liisingulepingust nr XXX (tl 81-91) ilmneb, et OÜ T poolt on sõiduk Mercedes-Benz, reg nr XXX, antud Z.D-le vastutavale kasutusele ning tulenevalt liisingulepingust ei ole Z.D õigust sõidukit kolmandale isikule edasi rentida. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et Z.D poolt kõnealuste väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud 23.08.2011 äratundmiseks esitamise protokolliga (tl 104), mille kohaselt tunnistaja M K on fotol nr 1 kujutatud isikus ära tundnud mehe, kes
2. augustil 2011 juhtis sõidukit Mercedes-Benz, mis möödus tunnistajast Gonsiori 32 maja ees. M K on andnud ütlusi ka tunnistajana ülekuulamisel (tl 92-93), et autoroolis oli suuremat kasvu meesterahvas ning äratundmiseks esitamise protokollis on tunnistaja selgituses loetlenud äratundmist võimaldavad tunnusmärgid - näokuju, lihaselisus ning juuste puudumine (tume siilisoeng). Kaebuse esitaja Z.D on esitanud vastuväite, et tunnistaja M K ütlused tuleks jätta arvesse võtmata. Kohus nõustub Z.D seisukohaga, et tunnistaja M K ütlused tuleb antud väärteoasjas tõendite hulgast välja jätta järgmistel põhjustel. Nimelt tulenevalt V™S §-st 92, kui tunnistaja või ekspert ei ilmu asja arutamisele, otsustab maakohtunik asja arutamise võimalikkuse pärast kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamist. Käesoleval juhul on jätnud 06.02.2012 kohtuistungile ilmumata tunnistajad TK ja M K , kuid kohus otsustas pärast menetlusosaliste arvamuse ärakuulamist, et asja kohtuliku arutamise lõpetamine on võimalik nende osaluseta, muuhulgas asus menetlusalune isik seisukohale, et ei soovi tunnistajate ülekuulamist kohtus. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-55-10 võib kohus V™S § 99 lg 8 kohaselt tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Kohus märgib, et lisaks eeltoodule tuleneb Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-55-10, et kohtusse kutsumata jäetud tunnistajate ütluste avaldamine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 lg 2 mõttes. Käesoleval juhul ei nähtu M K , TK ja teiste väärteomenetluses 6 ülekuulatud tunnistajate puhul, et kohtule oleks esitatud andmeid, millest ilmneks, et nende kohtusse ilmumata jätmise põhjustas mõni KrMS §-s 291 loetletud asjaoludest. Seega jätab kohus tõendite kogumist välja ütlused, mille on andnud tunnistajad – sealhulgas M K nii tunnistajana ülekuulamisel kui äratundmiseks esitamisel –, kelle ülekuulamist kohtus ei toimunud ning kelle puhul ei esine varasemalt antud ütluste tõendina arvestamiseks KrMS §-s 291 loetletud asjaolusid. Kohus leiab, et Z.D poolt väärtegude toimepanemine on siiski tõendamist leidnud 06.02.2012 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja RA ütlustega, mille kohaselt 09.08.2011 kella 12:30 paiku proovis tunnistaja töökohustuste täitmisel peatada sõidukit, mis ei allunud politseisõiduki antud märguannetele. Tunnistaja ütluste kohaselt rikkus sõiduk korduvalt liikluseeskirju - lubatud sõidukiiruse tugev ületamine, täpset kiirust tunnistaja ei tea, kuid umbes 150km/h, kümmekond korda ületas ristmikke punase fooritulega, ohustas jalakäijaid. Samuti on tunnistaja kohtus kinnitanud, et menetlusalune isik on visuaalsel vaatlusel tõenäoliselt sama, kes 09.08.2011 kõnealuste väärtegude toimepanemisel autoroolis oli. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1100-10 p-s 7 rõhutanud V™S § 133 p-st 4 tulenevalt kohustust otsustada, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega peab otsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Käesoleval juhul ilmneb 12.09.2011 koostatud väärteoprotokollist nr AB1189421 (tl 36), et kaebuse esitaja on toime pannud järgmise rikkumise - eiras tahtlikult politseiametnike poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, ületas ristmikke foori keelava tulega, sõitis üle kahekordse suunavööndeid eraldava pidevjoone ning sõitis vastassuunavööndis kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaius on neli või enam sõidurada. Protokolli kohaselt rikkus väärteo toimepanija

§ 38lg 1, § 58 lg 3, § 16 lg 2 ja § 45 lg 3 sätteid.

Kohus märgib, et

§ 38

lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist.

§ 58

lg 3 kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees.

§ 16

lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§ 45

lg 3 kohaselt ei tohi kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, sõita vastassuunavööndis. Käesoleval juhul on tunnistaja R. A ütlustega tõendamist leidnud, et Z.D rikkus eelnimetatud liiklusseaduse sätteid. Protokollis on väärtegu kvalifitseeritud

§ 234lg 1, § 221 lg 1 § 231 järgi.

Kohus märgib, et

§ 234

lg 1 kohaselt on karistatav sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramine;

§ 221

lg 1 alusel on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine;

§ 231

alusel on karistatav mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmine olukorras, kus see ei ole lubatud. Kohus leiab, et nähtuvalt väärteoprotokollis välja toodud rikkumistest on väärteo toimepanija tegevus liiklusseaduse järgi õigesti kvalifitseeritud ning tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et Z.D eelnimetatud rikkumised väärteoprotokollis kajastatud asjaoludel ka toime pani. Z.D on menetluse vältel esitanud vastuväite, et tunnistaja RA ütlused tuleks jätta tähelepanuta, kuna isik töötab politseis ega saa seetõttu objektiivseid ütlusi anda. Kohus osundab siinkohal Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-82-10 p-le 8, mille kohaselt vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine esmajoones võimalik mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Käesoleval juhul on kohus kõnealusest nõudest ka lähtunud. Nimelt on tunnistaja R. A andnud selgitusi seoses 09.08.2011 toimunud episoodiga - kirjeldanud sündmuste käiku ning autoroolis olnud isiku poolt toime pandud 7 rikkumisi. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et puudub igasugune alus kahelda tunnistaja ütluste objektiivsuses, mistõttu ei pea kohus kaebuse esitaja taotlust tunnistaja ütluste kõrvale jätmiseks põhjendatuks. Seoses kaebaja poolt kohtule esitatud tõenditega, mille kohaselt Z.D ei ole kõnealust väärtegu toime pannud, märgib kohus järgmist. Kaebusele on lisatud Ruslan Kuznetsovi ja Z.D vahel sõlmitud autorendi leping (tl 119-120), mis peaks tõendama, et sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX, oli antud alates 30.07.2011 R. Kuznetsovi kasutusse. Kohus leiab, et kaebuse esitaja vastavasisulised väited ei ole tõendamist leidnud. Nimelt ilmneb rahvastikuregistri väljavõttest (tl 179), et Ruslan Kuznetsovi nimeline isik on Eesti Vabariigis olemas, kuid nähtuvalt isikukoodist on ta sündinud 2001. aastal, mistõttu ei saa tegemist olla Z.D poolt kirjeldatud täiskasvanud meesterahvaga. Samuti nähtub maanteeameti liiklusregistri andmetest (tl 180), et juhiluba nr XXX, mida on lepingu sõlmimisel väidetavalt isikut tõendava dokumendina kasutatud, ei ole välja antud Ruslan Kuznetsovi nimele. Nagu eelpool juba mainitud, tulenes kolmandatele isikutele auto edasi rentimise keeld (ilma OÜ T OÜ kirjaliku nõusolekuta) ka OÜ T ja Z.D vahel sõlmitud liisingulepingu punktist 12 (tl 87). Seoses sellega, et kaebuse esitaja on korduvalt väitnud, et ta rentis auto teisele isikule meesterahvale, kellel olid lühikesed juuksed ja tätoveering õlal -, kuid ei andnud selle kohta varem infot, sest eeluurimisel ei esitatud vastavaid küsimusi (tl 151), peab kohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-61-08 p-le 16.7, millest tulenevalt peab menetlusalune isik olukorras, kus ta asub ennast aktiivselt kaitsma ning esitab sündmuste käigust oma versiooni, esitama selle versiooni tõestuseks tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse esitatud väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul ei ole Z.D loonud menetlejale reaalset võimalust asuda kontrollima, kas ja milliste isikute poolt sõlmiti sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX, suhtes allrendileping. Kuna Z.D ütlused kõnealuste asjaolude kohta on üldsõnalised ja tõendamata ning ta ei loonud menetlejale võimalust oma väidete kontrollimiseks, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kaebuse esitaja versioon sündmuste kulgemisest ka tegelikkuses aset leidis. Kaebuse esitaja on muuhulgas esitanud väite, et tema ei saanud menetlusesemeks olevat väärtegu toime panna, kuna viibis väärteo toimepanemise ajal oma töökohas aadressil F. R. XXX ning seda võivad kinnitada tema töökaaslastest. Kohus on seisukohal, et Harju Maakohtu 05.01.2012 istungil tunnistajatena ülekuulatud DEi ning JK ütluste põhjal ei ole alust järeldada, et Z.D viibis väärteo toimepanemise ajal, s.o 09.08.2011 kella 12:35 paiku oma töökohas. Nimelt ilmneb tunnistaja J. K kohtus antud ütlustest (tl 151-152), et tunnistajal on töökohas isiklik kabinet, mis tähendab, et ta ei viibi Z.D-ga samas ruumis ning vahel J. K sulgeb oma ruumi ukse. Küsimuse all oleva kuupäeva kohta ei osanud J. K öelda, kas ta käis lõunal, samuti ei ole tunnistaja kindel, kas seda tegi Z.D. Tunnistaja DE on andnud ütlusi (tl 152153), et 09.08.2011 kella 12 ajal käis ta lõunal, kus viibis umbes 20-25 minutit. Tunnistaja ei pane alati tähele, kes töö juurest vahepeal lahkuvad, kuna on tööga hõivatud, kuid sellel päeval raamatupidaja, s.o J. K ütles, et käib ära, kuid tuli hiljem tagasi. Kohus märgib, et nähtuvalt eeltoodust ei ole tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et Z.D viibis väärteo toimepanemise ajal oma töökohas, kuna kumbki tunnistajatest ei saanud kinnitada, millal täpselt nad ise töökohas viibisid ning millal oli kohal Z.D. Seega ei ole kaebuse esitajal väärteo toimepanemise asjavahemiku kohta alibit. Samas on tunnistaja RAandnud 06.02.2012 kohtuistungil ütlusi, et tal õnnestus sõiduki juhti korra näha, kui auto kaotas hetkeks juhitavuse ning tunnistaja nägi juhti läbi esiklaasi. Tunnistaja kinnitusel on Z.D tõenäoliselt kõnealusel juhul autot juhtinud isik. 8 Lähtuvalt eeltoodust on kohus pärast kõigi tõendite nende kogumis hindamist jõudnud veendumusele, et 09.08.2011 kella 12:35 ajal oli sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX, roolis Z.D ning

§ 234

lg 1 ja

§ 231

järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine tema poolt on Põhja Prefektuuri 10.10.2011 väärteootsuses korrektselt tuvastamist leidnud. Kuigi Z.D ei ole talle määratud karistust eraldiseisvalt vaidlustanud, peab kohus lähtuvalt V™S § 123 lg-st 2, mille kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, vajalikuks rõhutada järgmist. Kohus märgib, et tulenevalt KarS § 56 lg-st 1 on isiku karistamise alus tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.D näol on tegemist isikuga, keda on ka varem liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest karistatud, kuid seni mõistetud karistused pole Z.D mõjutanud edasistest väärtegudest hoiduma. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja asunud käesolevas asjas põhjendatult seisukohale, et lähtudes kõikidest asjaoludest KarS § 56 alusel, tuleb Z.D karistada põhikaristuse määramisega ning lisaks kohaldada tema suhtes ka lisakaristust, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Z.D poolt

§ 234

lg 1 ja

§ 231

järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kaebuse esitajale väärteootsuses määratud rahatrahv

§ 234

lg 1 alusel on sanktsiooni keskmise määra lähedane ning põhjendatud, kuna isikut on ka varem karistatud liiklusalaste sätete eiramise eest.

§ 231

alusel määratud rahatrahv on sanktsiooni maksimummäärale vastav, kuid samuti põhjendatud lähtuvalt menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo raskusest - isik rikkus samaaegselt mitmeid liiklusseaduse sätteid ning muuhulgas ohustas ka jalakäijate elu ja tervist. Kuna rahatrahvid tulemusi ei ole andnud, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, seda nii antud isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks kui ka õiguskorra kaitsmise aspekti silmas pidades. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 9