1-09-20809/28

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-20809 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. mai 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-09-20809 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Marge Voogma Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.T, isikukood xxx, Läti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 22.07.2009 ja lõpp 22.07.2013 RESOLUTSIOON Jätta P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 20.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab P.T karistust Viru Maakohtu 20.07.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja P.T-le mõisteti lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldati KarS § 65 lg 2; § 73 lg 4 ning suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.10.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) aastat vangistust võrra, mõistes P.T-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Kohaldati KarS § 68 lg 1 ning arvati karistuse tähtaja hulka P.T poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.07.
2. Kinnipeetavat P.T on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Käesolev karistus on talle mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ka eelnevalt on P.T karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku vahendamise eest. Samuti on teda eelnevalt karistatud avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegeliku käitumise põhjusteks ja ajenditeks on alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine. Väärteokorras on isikut karistatud neljal korral, neist kahel korral NPAS § 151 tunnustel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta 10 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Individuaalses täitmiskavas on 2011.a. jooksul läbi viidud individuaalvestlused inspektorkontaktisikuga, isik on läbinud toiduvalmistamise kursuse, müürsepp-pottsepa kursuse ja esmaabi koolituse, osalenud riigikeele A2 taseme kursusel 16.02.2011 – 13.06.2011, kuid eksamit ei sooritanud. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibimise ajal on ta 2011.a. jooksul läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise, osalenud MTÜ Convictus tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ ja „Eluviisitreening“. Kinnipeetav oli 20.09.2010 – 22.06.2011 paigutatud Viru Vangla uimastivabasse osakonda, kuid seoses tööleasumisega paigutati ümber. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval P.T on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (suitsetamise eeskirjade rikkumine, omas keelatud esemeid – traati ja tubakat). Vabanemisel asub P.T elama aadressile xxxx. Isikul on Eestis alaline elamisluba, ta on sündinud xxxx, Läti kodakondsuse sai isa kaudu. Isikul on põhiharidus, peale mida ta alustas õpinguid Narva KHK-s, kuid I kursusel arvati koolist välja. Oma sõnul on ta töötanud pikemalt ehitusel krohvija ja maalrina, samuti Glaskeki aknatehases. Lühiajalisi töökogemusi omab ta erinevates töövaldkondades. Praktilistel eesmärkidel eelistas ta vangistusele eelnenud perioodil töötamist õppimisele. Isik huvitub eriala omandamisest. Kinnipeetav töötas Viru Vanglas 09.10.2010 – 09.06.2011 koristajana, alates 10.06.2011 töötab köögitöölisena. Vabanemise korral kinnipeetaval töökoht puudub. Vangistuse ajal on isiku sissetulekuks isiklik töötasu. Enne vangistust, kui isik töötas, oli majanduslik olukord väidetavalt hea. Koos elukaaslasega üüriti korterit ning lähedaste abi ei vajatud. Hiljem, kui isik kaotas töö, oli majanduslik toimetulek raske. Samasse ajaperioodi jäi ka aktiivne sõltuvusainete kasutamine, mis omakorda raskendas majanduslikku toimetulekut. Isikul on tasumata haginõudeid, mida hetkel tasub isiklikust töötasust. 3 Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad isa S Z, ema O Z ja õde A Z. Omavahelised suhted on head ning isiku hinnangul on muutunud isegi paremaks, kui olid enne vangistust. Lähedased käivad kokkusaamistel ning suheldakse ka telefoni teel. Suhted elukaaslasega on hetkel katkenud, kuid isik loodab, et peale vabanemist on võimalik suhted taastada. Kinnipeetava eelnev suhtlusringkond on kriminaalse taustaga, kuid väidetavalt katkesid suhted nendega kohe peale vanglasse sattumist. Hetkel suhtleb isik kirja teel ainult paari tuttavaga. Isik võib olla sõltuv teiste otsustest ega arvesta oma tegevuse tagajärgedega. 21.01.2011 – 18.03.2011 läbitud „Sotsiaalsete oskuste treening“ on suhete ja elustiiliga seotud riske mõnevõrra maandanud. Isiku sõnul on olnud tema elus alkoholi liigtarvitamise perioode, samuti perioode, kui ta tarvitas üheaegselt nii alkoholi kui ka narkootikume. Isik alkoholisõltuvust ei tunnista. Kinnipeetav on enne vanglat tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetava sõnul hakkas ta tarvitama sõltuvusaineid ajal, kui kaotas töö ning tekkisid majanduslikud ja pereprobleemid. Isik on oma sõnul motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Kinnipeetav on kuriteo sooritanud katseajal. Varasemalt käitus ta ainult oma huvidest lähtuvalt, arvestamata lähedaste soovitusi. Isiku sõnul oli vangistus tema jaoks vajalik, et mõista oma käitumisvigu ning teha plaane tulevikuks. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid leiab ,et ta ei suuda seda teha üksi, vaid ta vajab enda kõrvale inimest, kes teda suunaks. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 28% ja vägivallakuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus on 22%. Ülaltoodust lähtudes Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, tehes ettepaneku määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema sõnul on suhted pojaga olnud aeg-ajalt keerulised, ent vaatamata sellele on ema nõus osutama pojale moraalset ja kuni tööle saamiseni materiaalset toetust. Kokkusaamised vangistuse perioodil ei ole olnud sagedased. Kinnipeetava suhteid teistega iseloomustas ema kui mittekonfliktseid ja tasakaalukaid. Negatiivset mõju avaldavate isikute kohta leidis ema, et kuriteod on toime pandud grupi mõjul. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav P.T vallaline, lapsi tal ei ole. Aadressil xxxx elavad kinnipeetava ema ja isa, samuti kinnipeetava täisealine õde A Z koos oma alaealise tütre K. Korteris on rahuldavad elamistingimused. Ema O Z on astunud samme töökoha leidmiseks ning usub, et xxxx asuv firma xxxx võtab poja tööle. Ema sõnul omandas poeg põhihariduse Narva Õhtukoolis ja ametlikult töötanud ei ole. P.T on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, nendest kahel viimasel korral narkokuritegude eest. Isik pani katseajal KarS § 73 järgi toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusele kinnipeetavat määratud ei ole. Kui kohus peab võimalikuks kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada, siis tehakse riskide maandamiseks ettepanek panna KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. P.T leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, lubades täita kõiki kohustusi. Kinnipeetava sõnul töötas ta ametlikult 2,5 aastat ehitusfirmas ehitustöölisena ning kui see firma praegu veel eksisteerib, siis loodab ta sinna tööle saada. P.T sõnul on ta vanglas omandanud müürsepa eriala. Kinnipeetav on oma sõnul valmis loobuma narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest selleks, et otsustada, kas on õigustatud isiku vabastamine enne tähtaega, tuleb arvestada tema käitumist enne vanglat ja tema käitumist vanglas. Vanglas ei ole P.T suutnud korralikult käituda, sest tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. P.T ei ole kindlat töökohta ega kindlat sissetulekut, on vaid ema lootus, et ta tööle 4 võetakse, mis omakorda suurendab vabaduses kuritegude toimepanemise riski. P.T eelmine karistus oli narkootikumide käitlemise eest suures koguses, kuid talle anti võimalus kanda tingimisi karistust katseajaga. P.T ei suutnud katseaega läbida ja kõige halvemini iseloomustab teda see, et ta pani katseajal toime uue kuriteo, mis on seotud narkootiliste ainetega. Seepärast leiab prokurör, et P.T tuleb karistus ära kanda. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.T ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning eelmise kohtuotsuse järgi karistati teda KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Eelmise kohtuotsusega kohaldati P.T suhtes KarS § 73 lg 1 sätteid ja nähti ette, et mõistetud 3 aastast vangistust ei pöörata täielikult 5-aastase katseaja jooksul täitmisele, kui P.T ei pane selle tähtaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. P.T pani katseajal toime järjekordse narkokuriteo. Seega ei ole P.T puhul kuritegude dünaamika sisuliselt muutunud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd talle määrataval katseajal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht, kuid garanteeritud töökohta tal ei ole. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat alkoholi- ja narkosõltuvust, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib P.T toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole P.T olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus tunnustab P.T selle eest, et ta on motiveeritud loobuma narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisest, kuid peab võimalikuks, et tal võib vabaduses olla tagasilanguse perioode. Kohtu arvates on positiivne see, et kinnipeetav on vanglas olles töötanud ja ennast mitmekülgselt arendanud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid P.T puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
3. juunil
4. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne