Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 199§ 65§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-13502 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

§ 76lg 4 alusel määrata A.D-le katseaeg kestusega üks

§ 78

p 2 alusel hakata A.D katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata A.D katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse (asukohaga Valga linn Vabaduse 10) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada A.D katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama määratud alalises elukohas – X;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75lg 2 p-de 2, 7, 8 alusel määrata A.D-le katseajaks järgmised lisakohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
2. asuda tööle vanglast vabanemisest 10 päeva jooksul;
3. osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Vabastada A.D vangistusest pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja
4. detsembri
5. a otsusega tunnistati A.D süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati A.D-le mõistetud vangistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

1. juuni
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti üheksa kuud vangistust. A.D karistuse kandmise alguseks loeti
3. detsember
4. a. Kohtuotsus jõustus
5. detsembril
6. a. A.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
7. septembril
8. A.D on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu Valga kohtumaja
9. juuni
10. a otsusega

§ 199

lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega

§ 74alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.D uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma vanemate juures, toetavad lähisuhted ja garanteeritud töökoht tingimusel, et A.D ei viibi tööl olles alkoholijoobes või ei pane toime uusi vargusi. Samuti on lähedased valmis teda vajadusel materiaalselt toetama kuni iseseisva sissetuleku saamiseni. Kohtumenetluse poolte seisukohad A.D kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda vanglast ja asub tööle X, selleks on kokkulepe olemas. Ta nõustub täitma Tartu Vangla iseloomustuses toodud KrS § 75 lg. 2 alusel pandavaid kohustusi. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi X on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha A.D tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et A.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik, kuna A.D kannab karistust katseajal toimepandud kuriteo eest, eelmine A.D katseaeg kulges ebarahuldavalt, kuna ta ei täitnud registreerimiskohustust ja ei elanud kindlaksmääratud elukohas. Samuti on A.D olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on A.D ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on A.D eelnevalt karistatud varguse eest, milles eest mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööratud katseajal pani A.D toime mitu uut teise astme varavastast kuritegu. Käesolevast vangistusest on süüdimõistetul kandmata veidi vähem kui 3 kuud vangistust. Arvestades seda, et vangistuse aluseks olevad kuriteod on süüdimõistetu pannud toime katseajal, tuleb kohtunikul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas karistus on oma eesmärgi täitnud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning isik on võimeline täitma kriminaalhooldusnõudeid. Antud juhul on kohtunikul selline veendumus tekkinud. On piisav alus arvata, et A.D-le mõistetud esimene reaalne vanglakaristus on süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täinud ning ta on motiveeritud oma käitumist edaspidiselt muutma ja elama seadusekuulekalt. A.D ei ole vangistuse jooksul pannud toime distsiplinaarrikkumisi ning tema suhtumine ametiisikutesse on olnud korrektne. Vabanemisel soovib ta asuda tööle ning elada edaspidi õiguskuulekat elu. Samuti toetavad süüdimõistetu vabastamist tema head vabanemisejärgsed elutingimused. A.D on võimalus elama asuda oma ema kodutallu, kus tal on eraldi tuba ning tööle asuda Helme vallas asuvasse X, mille perenaise sõnade kohaselt jäädi A.D tööga rahule, kui ta viimati seal töötas. Kohtunik on seisukohal, et A.D on olemas motiveeritus ametlikult töötada ning teenida endale iseseisvalt elatist, kuna vangistuse ajal on A.D lubatud hea käitumise tõttu Tartu Vangla direktori kohusetäitja 19.04.2012. a käskkirja alusel soodustatud korras tööle väljapoole vangla territooriumi, kus A.D töötab X abitöölisena. Samuti töötas A.D enne vangist nii ametlikult, kui tegi ka juhutöid. A.D on toetav lähivõrgustik ema, kasuisa ning venna näol, kes elavad talus, kuhu A.D vabanemise järgselt elama asub. Süüdimõistetu väitel on olnud tal probleeme alkoholi liigtarvitamisega, kuid vabanemisel suudab ta enda sõnul alkoholist loobuda. Alkoholi tarvitamist mõjutas eriti sõpruskond, kes tekkis siis, kui ta elas kodust eemal. A.D väitel suutis ta Marja talus töötades hoiduda alkoholi liigtarbimisest. Kohtunik on seisukohal, et süüdimõistetu A.D ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. A.D puhul on oluline, et tal oleks vabanemisel olemas lähedaste toetus ning järelevalve, mida võimaldab ka kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike kriminaalhoolduse lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja 3 narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti peab kohtus vajalikuks, et süüdimõistetu osaleks probleemkäitumisega tegelemist toetavates sotsiaalprogrammides, mida kriminaalhooldaja tema jaoks vajalikuks peab. Arvestades seda, et süüdimõistetu alkoholitarbimine ning kriminaalkäitumine võib olla negatiivselt mõjutatav sõprade poolt, siis on vajalik määrata talle ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; samuti kohustus asuda 10 päeva jooksul tööle vanglast vabanemisest. Kohtunik 4