Obsah (6)

§ 7422§ 90§ 201§ 741§ 234§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2012, Tallinn Väärteoasja number 4-11-2748 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Pavel Gontšar

) § 201 lg 2, § 227 lg 3, § 234 lg 1, § 7422 lg 1 ja § 74 1 lg 2 järgi RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.03.2012 otsus R.I väärteoasjas nr 4-11-2748 jätta muutmata.
2. R.I apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 14.
4. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu 1 kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik K V koostas 30.06.2011 väärteoprotokolli AB 1217675 selle kohta, et R.I juhtis 30.06.2011 kella 03.02 ajal Tallinnas, XXXXX juures, liikudes Toompuiestee poole, mootorsõidukit FG, registreerimismärgiga XXX XXX asulasisesel teel kiirusega 64+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 11 km/h. Samuti juhtis R.I mootorsõidukit, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud alates 06.06.2011 kuni 05.08.
6. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.I eelpoolkirjeldatud teoga liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 ja liiklusseaduse (

) § 20 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 7422lg 1 ja § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseinik R V koostas 09.07.2011 väärteoprotokolli AB 1209425 selle kohta, et R.I juhtis 09.07.2011 kella 01.20 ajal XXXXXXXX juures liikudes Tammsaare tee suunas, mootorsõidukit XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 06.06.2011 kuni 05.08.2011. Samuti juhtis ta mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 52 km/h võrra, sõites kiirusega 106+/-4 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Samuti, juhtides mootorsõidukit, eiras R.I tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinisepunase töötava vilkuriga. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.I eelpoolkirjeldatud teoga

§ 90

lg 1 p 1, § 15 lg 1 p 2 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 201lg 2, § 227 lg 3 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Kuivõrd R.I oli vaatamata varasemalt karistusena kohaldatud rahatrahvidele jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja rahatrahvid olid tasumata, siis ei pidanud kohtuväline menetleja R.I karistamist rahatrahviga otstarbekaks ja leidis, et R.I tuleb karistada arestiga. Seepärast saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.
2. 05.08.2011 määrusega ühendas Harju Maakohus V™S § 63 lg-te 1 ja 3 alusel R.I väärteoasjad nr 4-11-2748 (väärteoprotokoll AB 1209425) ja nr 4-11-2751 (väärteoprotokoll AB 1217675) ühiseks menetlemiseks, lugedes väärteoasja numbriks 411-
4. 10.10.2011 kohtuistungil lükkas maakohus asja arutamise edasi 20.12.2011 kella 09.00-ks, kuna ilmumata oli menetlusalune isik R.I, kelle kohtukutse kättesaamise kohta andmed puudusid. 2 20.12.2011 kohtuistungil lükkas maakohus asja arutamise edasi 17.01.2012 kella 09.00ks, kuna ilmumata oli menetlusalune isik R.I, kes ei saanud kätte kohtukutset. 17.01.2012 kohtuistungil lükkas maakohus kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku taotlustel tunnistajate ülekuulamiseks asja arutamise edasi 27.02.2012 kella 09.00-ks. 27.02.2012 kohtuistungil lükkas kohus seoses kohtuväliselt menetlejalt dokumentide väljanõudmisega asja arutamise edasi 07.03.2012 kella 11.00-ks. Uue kohtuistungi toimumise aeg tehti kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule allkirja vastu teatavaks 27.02.2012 kohtuistungil.
5. 07.03.2012 algusega kell 11.00 toimunud kohtuistungile menetlusalune isik R.I ei ilmunud. Kohus küsis kohtuvälise menetleja seisukohta kohtuistungi jätkamise võimalikkuse osas ja kohtuvälise menetleja esindaja pidas võimalikuks asja arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus määras jätkata väärteoasja kohtulikku uurimist. Maakohtu otsus
6. 07.03.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-11-2748 mõistis Harju Maakohus R.I süüdi:

§ 741lg 2 ja § 7422 lg 1 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg-t 1 karistas teda 7 päeva pikkuse arestiga;

§ 201lg 2 ja § 227 lg 3 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg-t 1 karistas teda 8 päeva pikkuse arestiga ning

§ 234lg 1 järgi ja karistas teda 15 päeva pikkuse arestiga.

Maakohus kohustas R.I kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 27.04.2012 ja määras aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. R.I poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel määras kohus kohaldada R.I suhtes sundtoomist arestimajja. 22 Kohus leidis, et R.I süü

§ 74

lg 1 ja § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 30.06.2011 on tõendamist leidnud R.I poolt kohtuistungil antud ütlustega, tunnistaja B H (H) poolt kohtuistungil antud ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011 otsusega väärteoasjas nr 2315,11,004378, menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. Kohus asus seisukohale, et väärteoasjas uuritud ja kogumis hinnatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks

§ 7422

lg 1 ja

§ 741

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esinemise R.I käitumises. Subjektiivsete tunnuste esinemise kohta märkis kohus järgmist. Menetlusalune isik on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimise keelatusest. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt oli menetlusalusel isikul juhtimisõigus ära võetud 06.06.2011 kuni 05.08.2011 ning nimetatud fakti kinnitab ka Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011 otsus väärteoasjas nr 2315,11,004378. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on kehtivas

§ 201

lg-s 2 ja enne 01.07.2011 kehtinud

§ 741lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (Kar

S § 16) kui ka 3 ettevaatamatusest (KarS § 18). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 741

lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kõnealune seisukoht on leidnud kinnitust Riigikohtu 05.02.2009 lahendi 3-1-1-83 -08 p-s 9. Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta

§ 741

lg-s 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (KarS § 18 lg 2), teisel juhul aga hooletusega (KarS § 18 lg 3). Käesoleval juhul oli R.I näol tegemist isikuga, kes teadis, et tema suhtes toimub väärteomenetlus

§ 7422lg 2 tunnustel.

Kuigi ta on keeldunud allkirja andmast 23.04.2011 väärteoprotokollile AB 1263263, viibis ta selle koostamise juures ning tema isik tuvastati juhiloa ET 358943 alusel. Allkirjastamast ning ütluste andmisest keeldumine on olnud tema valik, kuid vaatamata sellele oli ta teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, kuivõrd tema enda sõnade kohaselt käis ta otsusel järel.

§ 7422

lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 7422

lg 2 sätestatud väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega peab juhtimisõiguse saanud isik teadma, et

§ 7422

lg 2 tunnustel toimuva väärteomenetluse tulemina võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta. 30.06.2011 mootorsõidukit juhtima asudes ei ilmutanud menetlusalune isik piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet veendumaks enda juhtimisõiguse olemasolus. Kuna juhtimisõiguse olemasolu sõltus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011 väärteoasjas 2315,11,004378 tehtud otsusest, siis pidanuks menetlusalune isik ise aktiivsust üles näitama ning selgitama välja, kas 30.06.2011 oli tal juhtimisõigus olemas. Seega on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist tema suhtes tehtud karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida vastutust

§ 741

lg 2 (

§ 201lg 2) järgi lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes.

Eelkirjeldatud seisukohad on kajastatud Riigikohtu 05.02.2009 lahendi 3-1-1-83-08 p-des 12-

1. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt käis ta otsusel järel, kuid selleks ajaks polnud otsus valmis. Objektiivsete takistuste esinemist, mille tõttu R.I ei saanud peale esmakordset pöördumist hankida ka hiljem informatsiooni juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumise kohta, kohus tuvastanud ei ole. Järelikult pidi 30.06.2011 R.I arvestama ka asjaoluga, et pole välistatud, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Ta ei teadnud seda kindlalt, kuna polnud näidanud üles piisavat huvi saamaks kätte tema suhtes tehtud karistamisotsus. Menetlusalune isik on ise kohtumenetluses andnud vastukäivaid ütlusi, öeldes, et mai lõpus juuni alguses käis otsusel järgi, kuna
2. juunil sõitis ära (tlk 37 pöördel). Hiljem väitis, et käis otsust küsimas enne
3. juunit, teab seda täpselt, siis on tütrel sünnipäev. Võis olla ka
4. juuni, sest
5. juunil 2011 sõitis ära 4 (tlk 53 pöördel). Menetlusaluse isiku ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna puudub loogiline selgitus, miks peaks kohtuväline menetleja isikule mitte kätte andma tema kohta tehtud otsust. Usutav ei ole ka R.I väide selle kohta, et talle ei antud otsust mai lõpus juuni algul kätte, kuna öeldi, et see pole valmis. Nähtuvalt kõnealusest otsusest, millega R.I-lt võeti lisakaristusena juhtimisõigus kaheks kuuks ära, kannab see kuupäeva 11.05.
6. Seega järeldab kohus, et R.I püüab anda ennastõigustavaid ütlusi eesmärgiga vabaneda vastutusest. Nähtuvalt 30.06.2011 kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, sooritas R.I tema rikkumise fikseerimise ajal öösel kell 03.02 möödasõitu. Öisel ajal ei ole möödasõidu manöövri sooritamine keelatud, kuid ka siis peab juht kinni pidama liikumiskiirusele kehtestatud piirangutest. Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Seega pani R.I kohtu hinnangul ka 30.06.2011 kiiruse ületamise toime otsese tahtlusega. Kohus leidis, et R.I süü

§ 201

lg 2, § 227 lg 3 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 09.07.2011 on tõendamist leidnud R.I poolt kohtuistungil antud ütlustega, tunnistaja D Š poolt kohtus antud ütlustega, tunnistaja A P (P) poolt kohtuistungil antud ütlustega, tunnistaja M E (E) poolt kohtuistungil antud ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 09.07.2011, liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 30.06.2011, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011 otsusega väärteoasjas 2315,11,004378. Kohus leidis, et seega on üheselt tõendatud R.I poolt

§ 90

lg 1 p 1, § 15 lg 1 p 2 ja § 38 lg 1 nõuete rikkumine ja sellega

§ 201

lg 2, § 227 lg 3 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo toimepanemine. Kohus märkis, et subjektiivsest küljest oli 09.07.2011 R.I

§ 201

lg 2 rikkumise suhtes otsene tahtlus, kuivõrd ta oli juba eelnevalt 30.06.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et temal puudub selleks õigus. Ka oli talle 30.06.2011 koostatud väärteoprotokoll, millega oli esitatud samasisuline süüdistus ning 30.06.2011 protokolli oli ta ka isiklikult allkirja vastu samal päeval kätte saanud. Seega oli E. valge 09.07.2011 sõidukit juhtima asudes täiesti teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, kuna see on karistusena ära võetud, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Vaidlust ei ole, et R.I teadis asulasisesel teel kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine rohkem kui 50 km/h saab olla toime pandud ainult tahtlikult. Seega pani R.I kohtu hinnangul kiiruse ületamise 09.07.2011 toime otsese tahtlusega. Ka politseiametniku peatamise märguande eiramine on R.I poolt toime pandud tahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole võimalik mitte märgata pikka aega taga sõitvat vilkureid kasutavat patrullautot. Tahtlusele viitab ka asjaolu, et R.I sõitis politseivärvides sõiduki eest ära suurel kiirusel ajal, mil sõidukis viibinud reisija palus tal peatuda. Kohus leidis, et kuivõrd teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb R.I karistada. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 5 õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus asus seisukohale, et R.I ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Alates aastast 2007 on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 18 korral, neist 15 korral liiklusseaduse rikkumise järgi. Karistusregistri teatise kohaselt on R.I alates 04.05.2009 määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seega on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on R.I karistamine raskemaliigilise karistusega. Arvestades, et R.I on juba varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, pidas kohus R.I karistamisel põhjendatud karistusliigiks aresti. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse asjaolu, et R.I ei ole varem karistatud arestiga. Samuti pidas kohus vajalikuks märkida, et asulasisesel teel kiiruse ületamine niivõrd suurel määral, kui seda on 52 km/h, nagu R.I seda 09.07.2011 tegi, on enamohtlik rikkumine, millega R.I seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate (sh tema autos viibinud klientide) elu, tervise ja vara. Samuti on menetlusalune isik pannud samalaadseid rikkumisi toime ka varem ja varasemad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud lõpetama õigusrikkumisi. Sellises olukorras on aresti kohaldamine vajalik, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda ja liiklusjärelevalvet aktsepteerida. R.I on pannud 30.06.2011 toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, kui ka mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. Seega lähtus kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Samast põhimõttest lähtus kohus ka 09.07.2011 toime pandud väärteo - sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ning lubatud sõidukiiruse ületamise - eest karistuse mõistmisel.

§ 234lg 1 järgi karistamisel lähtus kohus Kar

S § 63 lg-st

1. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, pidas kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja, kuni 27.04.2012, määramist. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et isik saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut pere- ja tööelust. Apellatsioon
2. Harju Maakohtu 07.03.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni R.I, kes vaidlustab maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas ning taotleb väärteoasja uut läbivaatamist ja maakohtu otsuse tühistamist. Apellant märgib oma kaebuse motiivides, et kui ta tuli kohtuistungile 07.03.2012 kell 11.00, siis peeti teda dokumentide kontrolliga kauem kinni ning kui ta kell 11.07 oli kohtusaali ukse taga, siis oli uks kinni. Kaebaja leiab, et kuna kohus ei ole tema seletusi juhtumi kohta ära kuulanud ja ta ei ole saanud ennast kaitsta ega esitada tõendeid antud väärteoasjas, siis sellega on kohus rikkunud tema põhiseaduslikke õigusi. R.I peab end antud väärteoasjas süütuks, märkides, et vaid mõnes osas ilmutas ta üles tähelepanematust ja käitus ebaõigesti. Menetluspoolte seisukohad ringkonnakohtus: 6
3. Kohtuistungil osalenud R.I toetas esitatud apellatsioonkaebust. Märkis, et temal ei antud võimalust tõendeid esitada ega ütlusi anda kuna kohus lõpetas istungi enne kui tema saali jõudis. Maakohus rikkus menetlusnorme ja seetõttu tuleb kohtuotsus tühistada ja saata väärtoeasi uueks arutamiseks maakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata alljärgneval põhjendusel. 9.
5. Käesolevas väärteoasjas on maakohus lugenud tõendatuks menetlusaluse isiku R.I 22 süü

§ 74

lg 1 ja § 741 lg 2 ning

§ 201

lg 2, § 227 lg 3 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises. Maakohus on seejuures välja toonud ka tõendid, millele tuginedes on kohus lugenud R.I süü tõendatuks, kohus on oma seisukohti igakülgselt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub nende maakohtu põhjendustega, need on ka käesolevas otsuses esitatud ning kolleegium ei pea VTM § 153 lg 4 p-s 1 antud õiguse alusel neid uuesti korrata. Apellant ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtul tähelepanuta või lükkaks ümber maakohtu otsuse veenvaid põhjendusi. Karistuse mõistmisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Põhjendatud on maakohtu seisukoht aresti kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistusena mõistetud rahatrahvid ei ole mõjutanud R.I seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures on kohus õigesti ka arvestanud seda, et R.I on alates 04.05.2009 määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Kohtukolleegium leiab, et arvestades eeltoodut, on 1 maakohus õigesti mõistnud R.I-le karistuseks

§ 74lg 2 ja § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest, kohaldades Kar

S § 63 lg-t 1, 7 päeva pikkuse aresti,

§ 201lg 2 ja § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest, kohaldades Kar

S § 63 lg-t 1, 8 päeva pikkuse arestiga ning

§ 234lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 15 päeva pikkuse aresti.

Ringkonnakohus nõustub R.I-le Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määraga. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on R.I-le mõistetud karistus täielikult kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.

1. Apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks ei anna alust apellandi väide, et Harju Maakohus, tehes R.I suhtes 07.03.2012 otsuse tagaselja, rikkus tema põhiseaduslikke õigusi. Nähtuvalt toimiku materjalides sisalduvast Harju Maakohtu 27.02.2012 kohtuistungi protokollist (tlk 48-53) ja allkirjalehest (tlk 63) tegi maakohus 07.03.2012 kohtuistungi toimumise aja menetlusalusele isikule R.I-le allkirja vastu teatavaks 27.02.2012 toimunud kohtuistungil ja seega tuleb lugeda kohtukutse menetlusalusele isikule V™S 7 § 41 lg 8 kohaselt kätte antuks. Kuivõrd menetlusalusele isikule R.I-le oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, kuid 07.03.2012 algusega kell 11.00 toimunud kohtuistungile ta ei ilmunud ja ei teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist, siis arutas maakohus väärteoasja seaduslikult ja põhjendatult V™S § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isikuta ning tegemist ei ole menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Eeltoodut ei lükka ümber apellandi väide, et tulles 07.03.2012 kell 11.00 kohtuistungile, peeti teda dokumentide kontrolliga kauem kinni ning kui ta kell 11.07 oli kohtusaali ukse taga, siis oli uks kinni. Siinkohal juhindub ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.12.1999 otsuses kohtuasjas nr 3-11-112-99 väljendatud ning analoogia korras ka käesolevas asjas kohalduvast Riigikohtu seisukohast, et kui isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma kohtule vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev isik jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks“. R.I oma väite, et ta hilines kohtuistungile seetõttu, et teda peeti dokumentide kontrolliga kauem kinni, õigsuse kinnitamiseks tõendeid esitanud ei ole. Samuti ei ole ta ka loonud vähemalt reaalset võimalust niisuguse väite kontrollimiseks. Seetõttu loeb ringkonnakohus kaebaja eelpoolnimetatud väidet paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et R.I ei näidanud ise üles vajalikku hoolsust oma kohaloleku kindlustamiseks kohtuistungist. Apellandi väited sellest, et 5-7 minutit pärast 11.00 ehk kohtuistungi algust oli 07.03.2012 kohtuistung läbi ja kohtusaali uks suletud, ei ole ka usutavad ega kooskõlas ka kohtuistungi protokolliga, mille kohaselt nimetatud päeval kell 11.00 jätkus kohtulik uurimine väärteomaterjalide avaldamisega ja kohtule esitatud materjalide koopiate vastavuse kontrolliga originaaldokumentidele. Samuti on läbi viidud kohtuvaidlused ning kohtuotsuse lõpposa kuulutati väärteoasjas samal päeval kell 14.40, millal istung nimetatud asjas lõppes / t.lk. 67/. 9.
2. Ebaõiged on ka R.I väited sellest, et temal puudus maakohtus võimalus anda ütlusi või esitada tõendeid. Vastavalt kohtuistungi protokollile on R.I-le selgitatud tema õigusi, mis olid arusaadavad /t.lk. 37/ ja etteheidetavate süütegude osas oma ta oma ütlused andnud. Samuti nähtub protokollist, et R.I taotlus tunnistaja kohtuistungile kutsumisest on rahuldatud / t.lk. 37-38/. Kõik tunnistajad, kellede ülekuulamist on pooled taotletud, on ka järgmisel kohtuistungil üle kuulatud ja R.I oli võimalus neid küsitleda ning vastavalt kohtuistungi protokollile on R.I oma õiguse ka realiseerinud. R.I ei olnud 27.02.2012 toimunud kohtuistungil, pärast kõikide istungist osavõtjate ärakuulamist ja küsitlemist mingeid taotlusi ega täiendusi kohtuliku uurimise osas ja kohtuistungi edasilükkamine täiendavate tõendite kogumiseks, kontrollimiseks toimus kohtu algatusel/ t.lk. 48-53/.
3. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud Harju Maakohtu 07.03.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis toodu ei anna alust selle tühistamiseks. Eelnevast 8 lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1, § 153 lg 4 p 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ivi Kesküla Pavel Gontšarov Julia Katškovskaja 9