KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märts 2013 Kriminaalasja number 1-12-5703 Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi P.B kohta esitatud erakorraline ettekanne Süüdimõistetu P.B, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik Kaarel Ilus Paide RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu 17.07.2012 kohtuotsus nr 1-12-5703 P.B-le mõistetud vangistuse tingimisi täielikult kohaldamata jätmise osas.
- Pöörata P.B-le Pärnu Maakohtu 17.07.2012 kohtuotsusega nr 1-12-5703 mõistetud lõpliku karistuse kandmata osa - vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, täitmisele.
- Karistus pöörata täitmisele kohtumääruse jõustumisel. Karistuse kandmise aega hakata lugema P.B vanglasse asumise päevast.
- Välja mõista P.B-lt riigituludesse menetluskulu, st 18.70 eurot sundtoomise kulu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2800081890, selgitusse märkida „P.B, krim.asi 1-12-5703, menetluskulu“. Menetluskulu vabatahtliku täitmise tähtaeg on 30 päeva määruse jõustumisest. Kui menetluskulu ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu 17.07.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5703 tunnistati P.B süüdi KarS § 424 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle vangistus 8 kuud ja 28 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseajal pidi P.B täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, samuti KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 02.08.
- 19.11.2012 määrusega määras kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel P.B-le KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 4 alusel täiendava kohustuse läbida 01.01.2013 a-ks alkoholismivastane ravi ning alluda katseaja kestel alkoholismivastasele ravile. Määrus jõustus 04.12.
- 25.01.2013 esitas kriminaalhooldaja taas erakorralise ettekande, milles palus P.B-le mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna P.B ei asunud läbima alkoholivastast ravi, ei ilmunud ettenähtud ajal Järvamaa Haigla polikliinikusse psühhiaatri vastuvõtule ja jätkab kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumist. Lisaks ei täida P.B registreerimiskohustust ning ei esitanud kriminaalhooldajale andmeid oma elatisvahendite kohta. SÜÜDIMÕISTETU P.B kinnitas kohtuistungil, et talle on katseajaks pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid ta on seda kohustust korduvalt rikkunud. Alates 02.10.2012 on ta pea iga nädalavahetus tarvitanud alkoholi. Kohustust läbida alkoholismivastane ravi, ta täitnud pole. Registreerimisele on jätnud minemata korduvalt, kuna olid alkoholi tarvitamise tunnused. Kriminaalhooldaja nõutud palgalehte tööandjalt ei küsinud. Teadis, et kohustuste ja kontrollnõuete rikkumine võib kaasa tuua vangistuse täitmisele pööramise. Kriminaalasi nr 1-12-5703 KOHTU SEISUKOHT
- Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud. Erandeid selles osa ei ole. P.B-le on Pärnu Maakohtu 17.07.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5703 mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 8 kuud ja 28 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseajal pidi P.B täitma nii KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kui KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nii käitumiskontrolli nõudeid kui ka kohustust mitte tarvitada alkoholi pidi P.B täitma täpselt ja mööndusteta.
- Uuritud materjalid kinnitavad, et P.B on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 02.10.2012 tabas politsei P.B alkoholijoobes xxxxxxxxx. 28.12.2012 on tuvastatud, et P.B ilus kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobe tunnustega. P.B enda seletuse kohaselt tarvitas ta alkoholi pärast kohtuotsuse tegemist esimest korda 02.10.2012 Jõgeval. Sellest ajast alates on ta tarvitanud alkoholi pidevalt, peaaegu igal nädalavahetusel. Kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmumata jätmised olid ka tingitud sellest, et tal olid alkoholi tarvitamise tunnused. 16.12.2012 varastas ta kauplusest viina ja oli siis ka alkoholi tarvitanud. Alkoholi tarvitamine on jätkunud senini. Eeltuvastatu annab tunnistust, et P.B on katseajal korduvalt ja jätkuvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
- 19.11.2011 kohtumäärusega kohaldati P.B-le KarS § 75 lg 2 p 2 rikkumise tõttu leebemat mõjutusvahendit – P.B-le määrati täiendav kohustus, mille võtmiseks ta ise soovi avaldas, st kohustus läbida 01.jaanuariks 2013 alkoholismivastane ravi ning alluda sellele ravile kogu katseaja kestel. Süüdimõistetu seletus ja uuritud tõendid annavad tunnistust, et P.B ei läbinud kohtu määratud tähtajaks alkoholismivastast ravi. Seega rikkus P.B ka talle määratud täiendavat kohustust. P.B ei ole täiendavat kohustust täitnud käesoleva ajani.
- Lisaks kohustuste rikkumisele, on P.B korduvalt (29.10.2012, 07.11.2012, 26.11.2012, 13.12.2012, 27.12.2012, 03.01.2013 11.01.2013, 18.01.2013) jätnud kokkulepitud ajal ilmumata registreerimisele kriminaalhooldusosakonda ja seda mõjuva põhjuseta. P.B seletuse kohaselt tingis registreerimisele ilmumata jätmised asjaolu, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi ning tal võisid olla alkoholi tarvitamise tunnused. Lisaks kinnitavad uuritud tõendid, et P.B jättis kriminaalhooldajale esitamata andmed oma sissetuleku ja elatusallika kohta (palgatõendi). P.B seletustest nähtub, et ta ei pöördunudki tööandja poole nõutud tõendi saamiseks. Seega on süüdimõistetu rikkunud korduvalt ja teadlikult KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud registreerimisnõuet, samuti KarS § 75 lg 1 p 3 sätestatud nõuet esitada kriminaalhooldajale andmeid oma elatusvahendite kohta.
- Uuritud tõendid kogumis kriminaalhooldaja hinnanguga annavad tunnistust, et P.B-le mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole tema puhul eesmärki täitnud. Kohus, jättes P.B-le karistuse tingimisi kohaldamata, andis talle võimaluse kanda karistus ilma vangi minemata. P.B oma korduvate kohustuste ja kontrollnõuete rikkumisega ei ole aga õigustanud kohtu usaldust ega soovinud kasutada talle antud võimalust mitte vangi minna. Seetõttu ei pea kohus enam võimalikuks jätta P.B kriminaalhoolduse alla. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga ja pöörab P.B-le mõistetud lõpliku karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt otsustab süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 kohaselt mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik.
- Kulu, mis tekkis seoses P.B sundtoomisega 06.03.2013 kohtuistungile (sundtoomise kulu) summas 18.70 eurot, kannab kulu põhjustanud isik, st P.B. Sirje Lahesoo Kohtunik