Lühimenetluses Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav L.E Isikukood XXX, elukoht XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 11 korral, viimati: - 20.04.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2,
lg 1,
lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning
lg 2 p 1,
,
MS §238 lg 2,
alusel vangistusega 9 kuud ja 9 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 06.01.2012; Tõkend- elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana peeti kinni 30.04.2012.a. Kaitsja Toomas Bekker RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi L.E
Tunnistada süüdi L.E
2
MS § 238 lg 2 alusel vähendada L.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev või L.E kinnipidamise päev. Süüdistatava L.E suhtes kohaldatud tühistada kohtuotsuse jõustumisel. tõkend elukohast lahkumise keeld
lg 1 p 1 alusel kohaldada L.E suhtes lisakaristust, võttes L.E-lt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 (üheks) aastaks.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Asitõend: CD plaat, mis asub kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista L.E-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, koopiate tegemise kulu summas 0,90 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu kogusummas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „L.E, 1-12-12266, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 08.02.2013.a. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et L.E isikuna, keda on varem 20.04.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-987 karistatud omavolilise sissetungimise eest, 30.04.2012 kella 03.15 paiku tungis valdaja VH’i tahte vastaselt ebaseaduslikult sõiduki ukse avamise teel Tallinnas XXX hoovi pargitud sõiduautosse Mitsubishi Lancer registreerimisnumbriga 3 XXX. Seega L.E pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda, see on
Samuti tema, 06.10.2012 kella 13.15 paiku juhtis Tallinnas Kopli 90 maja juures mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove: fentanüül). Sellega rikkus L.E Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega L.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav L.E tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatava kaitsja advokaat Toomas Bekker avaldas, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada esimese kuriteoepisoodi puhul toimepandu väheolulisust ning L.E-le inkrimineeritud teise kuriteo puhul asjaolu, et isik ei pruukinud järgmisel päeval narkojoovet tunda ning ta võis eksida enda seisundi hindamisel, mistõttu palus mõista
Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud ja palus karistada L.E
lg 2 p 1 järgi – 4-kuulise vangistusega, § 424 järgi – 9-kuulise vangistusega, kokku 1- aastase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 8 kuuni ning arvata maha eelvangistuses viibitud 1 päev. Samuti taotles prokurör lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist 2 aastaks. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et L.E süü
lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses, nimelt selles, et ta sisenes VH’i tahte vastaselt Tallinnas, aadressil XXX seisvasse VH’ile kuuluvasse sõiduautosse Mitsubishi Lancer reg. nr XXX, on täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt tungis L.E 30.04.2012 kella 03.15 paiku valdaja VH’i tahte vastaselt ebaseaduslikult sõiduki ukse avamise teel Tallinnas XXX hoovi pargitud sõiduautosse Mitsubishi Lancer registreerimisnumbriga XXX. Tunnistaja Kaarel A andis ütlusi selle kohta, et olles turvafirma G4S autopatrullis, sai ta 30.04.2012 kella 03:15 paiku väljakutse Info Auto sisehoovi. Kohale jõudes nägi tunnistaja pesula juures seisnud sõiduki juhiuksest väljumas meesterahvast, kes tunnistajat nähes vastas midagi vigases eesti keeles ning jooksis läbi autoväravate Astangu suunas (tl. 20-23). Tunnistaja Renato Vassiljevi ütluste kohaselt sai ta, olles politseipatrullis koos konstaabel Toomas Söödega, 30.04.2012 kell 03:23 väljakutse aadressile XXX, Tallinn. Sõites piirkonnas ringi, leidsid nad sõiduauto Ford Mondeo reg.nr XXX ning hiljem nägid nimetatud sõiduki juurde võpsikust välja tulemas meesterahvast, kelle nad kinni pidasid ning kelleks osutus L.E (tl 17-19). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kannatanu VH’i ütlustest nähtub, et kannatanule kuuluv sõiduk Mitsubishi Lancer reg. nr XXX asus Info Auto remonditöökoja hoovis. 30.04.1012 oli kannatanu auto keskkonsoolist automakk välja tõmmatud paari sendimeetri ulatuses. Sõiduki ustel ja akendel vigastused puudusid. Sõiduk seisis remonditöökoja hoovis lahtiste ustega, kuna aku oli tühi (tl. 3-7, 8-14). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, kuidas 30.04.2012 öösel vaatas süüdistatav Info Auto sisehoovis tumedat värvi sõiduauto aknast sisse (tl 24-28). Süüdistatav L.E on oma süüd selles 4 kuriteoepisoodis tunnistanud ja selgitanud, et sisenes niisama võõrasse sõidukisse, katsus maki nuppe ning makk liikus konsoolis, kuid midagi varastada ta ei soovinud. Enda kasutuses olnud sõiduki Ford Mondeo reg. nr XXX jättis ta Astangu teele ning seal peeti ta politsei poolt kinni (tl 34-37). Harju Maakohtu 20.04.2011 otsuse väljatrükist (tl 88-92) nähtub, et L.E on karistatud
Seega oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on varem sissetungimise toimepanemise eest karistatud. Süüdistatava enda ütluste ning kannatanu ja tunnistajate ütluste pinnalt järeldab kohus, et L.E on talle süüks arvatud teo toime pannud kavatsetult. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Peale selle on süüdistatavale esitatud süüdistus
järgi ning kohus leiab, et tema süü selles on samuti täielikult tõendamist leidnud. Patrullpolitseiniku Maksim Rozgonjuk´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt juhtis L.E 06.10.2012 kella 13:15 ajal Tallinnas, Kopli 90 maja juures mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga XXX. Isik peeti kinni ning süüdistatava käitumine/välimus viitasid joobe tunnustele (tl. 41). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 2796T nähtub, et L.E organismist leiti 06.10.2012 fentanüüli (tl 48). Wismari Haigla AS-i narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti nr 400/12 kohaselt tuvastati L.E fentanüüli tarvitamise tunnused ning tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine (või muutumine) narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (tl 44). Süüdistatav L.E tunnistab kuriteo toimepanemist ning kohtueelses menetluses ta selgitas, et 05.10.2012 kella 23.00 paiku tarvitas ta fentanüüli ilma arsti ettekirjutuseta ja 06.10.2012 peeti ta politsei poolt kinni Kopli tänaval tema emale kuuluva sõiduki roolist. Enne rooli istumist tundis ta ennast kainena. Kahetseb oma tegu (tl 51-54). Süüdistatav omab kehtivat juhiluba (tl 56). Arvestades seda, et L.E on varem väärteokorras karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest 24 korda ning samuti on teda karistatud kriminaalkorras samalaadse kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 20.04.2011 otsusega, seega arvestades süüdistatava kogemust, leiab kohus, et süüdistatav oli teadlik asjaolust, et narkootilised ained ei välju organismist lühikese aja jooksul ja seetõttu pidi ta teadma, et isegi kui ta end kainena tunneb, ei pruugi narkootiline aine tema organismist olla väljunud. LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Süüdistataval tuvastati 06.10.2012 organismis fentanüüli sisaldus, nimetatud aine kuulub narkootiliste ainete nimekirja, seega on kohus seisukohal, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava poolt
ettenähtud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. KARISTUS
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 5 aastat.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohtu hinnangul L.E süütegudes karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on küll ülekuulamistel avaldanud kahetsust, kuid süüdistatava sihipärane ja süsteemne kuritegude toimepanemine viitab kohtu arvates kahetsuse puudumisele. Süüdistataval puudub alaline töökoht. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. L.E on varem korduvalt 11-l korral kriminaalkorras karistatud. Viimati Harju Maakohtu 20.04.2011.a otsusega karistati teda vangistusega 9 kuud ja 9 päeva, mille kandmiselt ta vabanes 06.01.2012.a. Uue süüteo toimepanemiselt tabati ta juba 30.04.2012.a. Süüdistatava suhtes on varasemalt ära proovitud karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, kuid ebaõnnestunult. Seda arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning kõne alla ei tule karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab isikul esinev narkosõltuvus. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on võimalik L.E mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes läbi karistuse reaalsele ärakandmisele suunamise, kuivõrd teiste olemasolevate mõjutusvahendite kasutamine osutus kasutuks.
lg 2 p 1 järgi karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, mis ei ole suur ning sellest, et varalist kahju teoga ei tekitatud. Kohus ei pea asjakohaseks kaitsja väidet, et süüdistatava süü suurust käsitlevas kuriteos mõjutab asjaolu, et kannatanu ja töökoda ei pidanud vajalikus sõiduki uksi lukustada. Käesoleva kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et sõiduki uksed ei olnud lukustatud, kuna auto aku oli tühi. Samas nimetatud asjaolu ei vähenda süüdistatava süüd, kuivõrd ühiskonna kehtivate tavade kohaselt ei ole kombeks ka võõraid sõiduki uksi käia öösel niisama katsumas. Kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale antud kuriteo toimepanemise eest karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Karistuse määra valikul
järgi arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja teo ohtlikkust, ühtlasi aga ka seda, et L.E oli enne kinnipidamist jõudnud sõita vaid mitte rohkem kui 10 minutit, mistõttu kohus leiab, et süüdistatavale võib karistus mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning alammäära lähedasena. Kuivõrd L.E süüdistatakse kahe erinevale kuriteokoosseisule vastava teo toimepanemises, peab kohus otstarbekaks karistuste liitmisel lähtuda üksikaristustest raskema karistuse suurendamise põhimõttest.
järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus
Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, samas aga nähtub, et süüdistatavat on samalaadse kuriteo toimepanemise eest varem karistatud. Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et süüdistataval on ilmselgelt olnud probleeme narkootilistest ainetest tuleneva sõltuvusega, leiab kohus, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, koopiate tegemise kulu ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Kohus asub seisukohale, et L.E puhul on tegemist terve ja töövõimelise isikuga. Seetõttu leiab kohus, et puudub õigustav alus osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning süüdistatavalt kuuluvad menetluskulud täies ulatuses väljamõistmisele. Arvestades asjaolu, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on suhteliselt suured ja süüdistatavat karistatakse vangistusega, mis ei ole kuigi pikaajaline ning süüdistatav vabaneb suhteliselt lühikese aja möödudes kohtuotsuse kuulutamisest, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb jätta siiski võimalus asuda vabatahtlikult menetluskulude hüvitamisele. Seetõttu peab kohus vajalikuks jätta 6 süüdistatavale maksimaalne tähtaeg menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu kohustab kohus süüdistatavat KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitama menetluskulud täies ulatuses 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.