← Eesti

1-13-378/6

Obsah (6)§ 121§ 68§ 65§ 69§ 75§ 74

Kriminaalasi nr 1-13-378 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 25.veebruaril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul ringkonnaprokurör Toomas Liiva k

§ 121järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus F.S süüdistatakse selles, et tema 07.oktoobril 2012.a kella 21.52 paiku, olles alkoholijoobes, Tartu linnas XXX asuvas korteris tungis tekkinud tüli käigus kallale K.K. ja lõi kannatanut ühe korra noaga seljapiirkonda, millise tegevusega põhjustas F.S K.K. tervisekahjustuse - rindkere tagaseina lahtise haava. Sellega pani F.S toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.S-ile karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka F.S eelvangistuses viibitud aeg 07.09.oktoober 2012.a, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 10 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust F.S-ile 31.juuli 2012.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-7325 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista F.S-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendada F.S-ile mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 964 tundi (730+180+54 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata F.S-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.S tuleb süüdi tunnistada

§ 121järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on pruuni värvi nahktagi, beežikat värvi kingad, mobiiltelefon Samsung koos SIM kaardiga, musta värvi kampsun, puidust peaga nuga ja CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega. Menetluskuludena kuulub F.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning temal ametliku töökoha puudumist, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude ühekorraga täielik äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine süüdistatavale osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.S

§ 121jär gi ja mõista karistuseks üksteist

(11)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka F.S eelvangistus 07.-09.oktoober 2012.a, s.o kolm

(3)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kümme
(10)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust F.S-ile Tartu Maakohtu 31.juuli 2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7325 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie

(5)kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks F.S-ile üks
(1)aasta kolm
(3)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada F.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üheksasada kuuskümmend neli

(964)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab F.S järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas –
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata F.S-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata F.S kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse (asuk. kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Jõgeva, Vangla Suur tn F.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: 1) - pruuni värvi nahktagi, mis on tagastatud K.K. – vabastada asitõendi staatusest; beežikat värvi kingad, mis on tagastatud Ann F.S-ile – vabastada asitõendi staatusest; mobiiltelefon Samsung koos SIM kaardiga, mis on tagastatud F.S-ile – vabastada asitõendi staatusest; musta värvi kampsun ja puidust peaga nuga, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, vabastada asitõendi staatusest ja tagastada K.K.; CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 alusel välja mõista F.S-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kaheksakümmend

(480)eurot ja kaitsjatasu ükssada viiskümmend kolm
(153)eurot 60 senti. Määrata, et F.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.