Süüdi tunnistada N.G
järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
1 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui N.G ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul
lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtu poolt määratud elukohaks on süüdimõistetul katseajal antud kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda Lk 1 / 3 1-13-1725 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Juhindudes
lg 1 järgi lisakaristusena võtta ära N.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks vangistus 4(neli) kuud. Juhindudes
2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus 3(kolm) kuud ja 29 päeva. Lk 2 / 3 1-13-1725
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui N.G ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul
lg 1 järgi lisakaristusena võtta N.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2(kaheks) kuuks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada N.G
Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 108.00 €. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Indrek Nummert Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.