4-13-1803/2

Väärteoasi nr.4-13-1803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprillil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-1803 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Imbi Kangur Popova Väärteoasi F.O väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik F.O isikukood xxx; töökoht: töötab. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.O Liiklusseaduse 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 02.04.2013.a. kell 03.40 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord elukoht XXX; Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 02.04.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1268057 selle kohta, et F.O 02.04.2013 kella 03.40 ajal Pronksi tn - Narva mnt ristmik, Kesklinna linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. F.O rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Imbi Kangur Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 02.04.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik F.O kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Teab, et on varem karistatud ning teda karistatakse arestiga, kuid lihtsalt oli vaja sõita. Rahatrahve ei jõua maksta, kuna neid on nii palju. Sõitis öösel ja see ei olnud ohtlik, teab, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõita. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et F.O ´i tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 25 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Trahvid on tasumata. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga (t lk.2); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi (t lk.4); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et kehtivaid juhulubasid ei leitud ( t lk.9); teatisega, millest nähtub isiku varasem karistatus (t lk 10-15); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( t lk.16) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. F.O ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.O ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.O ´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. F.O kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel F.O ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. F.O näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. F.O on varem karistatud samasuguse väärteo eest korduvalt, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt F.O suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegu, süü suurust ja menetlusaluse isikut iseloomustavaid andmeid. Ka eelnevad karistused, s.o. 17.01.2013.a. Harju Maakohtu otsus t lk.11 pöördel aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju. Karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis, et teda on korduvalt karistatud arestiga, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist. F.O arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et F.O suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest Samuti leiab kohus, et eripreventiivses mõttes tuleb karistus täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus leiab, et F.O suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 2