Obsah (6)

§ 199§ 65§ 68§ 56§ 76§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-11620 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelik

§ 199lg 2 p 8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.

oktoobri 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.I Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav G.I, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 01.06.2010, viibis eelvangistuses 1 päeva Kaitsja Andeadvokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19.oktoobri 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-101-11620, G.I süüdistusasjas sisuliselt muutmata. Täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa ja lugeda liitkaristuse mõistmisel

§ 65

lg 2 ja 73 lg 4 asemel õigeks

§ 65lg 2 ja § 76 lg 6.

Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. G.I süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi selles, et ta pani ajavahemikus 12.04.2010 kuni 01.06.2010 Harjumaal Saku vallas ja Tallinna linnas toime, sissetungimisega, 3 võõra vara vargust ja 1 võõra vara varguse katse. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas G.I süüdi

199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistas 9 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 , 73 lg 4 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2008 a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõistis 9 kuud ja 4 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kantuks ühe päeva ja karistusaja alguseks 01.06.2010.

APELLATSIOON:

1. Apellant ei vaidlusta mõistetud vangistuse tähtaega, kuid taotleb selle asendamist üldkasuliku tööga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:
2. Süüdistatav- apellant toetab esitatud apellatsiooni ja palub vangistuse asendamist. Kaitsja toetab apellatsiooni ja palub asendada vangistus üldkasuliku töö päevadega. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsus seaduslik ja mõistetud karistus põhjendatud ning vangistuse asendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohtu poolt mõistetud karistus on piisava selgusega põhistatud, kohtu siseveendumuse kujunemine mõistetud karistuse osas on jälgitav ning apellatsioonis esitatu kohtu järeldusi ega põhjendusi ei kummuta. Ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 antud õigusega vajalikuks korrata kõiki maakohtu poolt otsuses kajastatut.
4. Apellatsioonikohus peab vajalikuks vaid osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kehtestab põhimõtte, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui sanktsioon näeb ette muid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmist põhistama. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud.

§ 199lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kõrval ka rahalise karistuse.

Maakohus on antud juhul piisava selgusega põhjendanud miks G.I on seadusele tuginevalt võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Seega on kohus vangistuse põhistamisel välistanud temale kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse mõistmise.

1. Tulenevalt apellatsioonis esitatud taotlusest märgib ringkonnakohus järgmist. G.I oli 02.12.2008 aasta Harju Maakohtu otsusega karistatud 3 aastase vangistusega mida seoses lühimenetlusega vähendati ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust/ t.lk. 141144/. Tartu Maakohtu
3. 2009 aasta määrusega G.I vabastati vangistusest ennetähtaegselt

§ 76alusel ja määrati katseajaks 1 aasta.

Määruse jõustumisel 04. 01 2010 aastal G.I vabastati ja tema kandmata karistuseks jäi 3 kuud ja 4 päeva vangistust/ t.lk. 18/. Uued kuriteod pani G.I toime alates 12.04.2010 vaid kolme kuu möödumisel tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest ja seega katseajal.

§ 76

lg 6 kehtestab, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse

§ 65lg 2 alusel.

Ülaltoodust lähtuvalt puudub seaduslik alus ja võimalus G.I-le mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ja tema kriminaalhooldusele allutamine. Analoogset seisukohta on kohus ka oma otsuses väljendanud ja on karistuse mõistmisel sellisest seaduses sätestatust ka lähtunud. 8. Küll aga kohtukolleegium leiab, et selguse mõttes tuleb teha parandus maakohtu otsuse resolutiivosas. Nimelt on maakohus otsuse sissejuhatavas ja ka põhiosas õigesti märkinud, et G.I on

§ 76

alusel tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid otsuse resolutiivosas liitkaristuse mõistmisel on ekslikult märkinud

§ 76

lg 6 asemel

§ 73lg 4.

Kohtukolleegium leiab, et selline eksitus on võimalik ringkonnakohtu poolt parandada täpsustamise korras kuna selline täpsustus ei halvenda süüdistatava olukorda, ei muuda otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega too kaasa uusi õiguslikke tagajärgi.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. oktoobri 2010 aasta otsuse sisuliselt muutmata, täpsustab vaid otsuse resolutiivosa ja esitatud apellatsiooni jätab rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER