Peale selle tema varem varguse toime pannud isikuna ja isikute grupis koos kriminaalasjas tuvastamata isikuga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.08.2010.a kella 04:10 ajal Pärnus x asuva korterelamu keldriakende esistelt süvenditelt ära 8 metallresti väärtusega a´ 1000 krooni, tekitades vargusega AS-le ISS Eesti varalist kahju kokku summas 8000 krooni. Sellise tegevusega pani S.F varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava varguse. Peale selle tema, olles lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, isikute grupis koos kriminaalasjas tuvastamata isikuga võttis süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.08.2010.a öösel Pärnus x asuva korterelamu keldriakende esistelt süvenditelt ära 9 metallresti väärtusega a`1000 krooni, tekitades vargusega korteriühistule 2
Peale selle tema, olles lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, isikute grupis koos kriminaalasjas tuvastamata isikuga võttis süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 13.08.2010.a öösel Pärnus x asuva korterelamu keldriakende esistelt süvenditelt ära 8 metallresti väärtusega a´ 500 krooni, tekitades vargusega korteriühistule x varalist kahju kokku summas 4000 krooni. Sellise tegevusega pani S.
Peale selle tema, olles lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, isikute grupis koos kriminaalasjas tuvastamata isikuga võttis süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.08.2010.a öösel kella 03:00 ajal Pärnus x asuva korterelamu kolmanda trepikoja ukse eest ära ühe jalgade pühkimise metallresti väärtusega 1000 krooni, tekitades korteriühistule x varalist kahju summas 1000 krooni. Sellise tegevusega pani S.
S § 199 lg 2 p 4,7,9 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastada S.F mõistetud vangistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagid kuuluvad KrMS § 310 lg 1 kohaselt rahuldamisele ja süüdlaselt sissenõudmisele. Asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja toimiku juurde. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 417.03 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 57.53 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15.98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot / 250 krooni iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.