lg 1 ja
7 järgi Menetlusalune isik P.K, isikukood xxx, EV kodanik, elukoht: xxx, õppeasutus teadmata Asja läbivaatamise kuupäev 21. veebruar 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu 1 lg 2;
lg 1 ja KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada P.K
lg 2;
lg 1,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 4 /neli/ päeva. Kohustada P.K asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.05.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. P.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada P.K suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri korrakitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Marion Mägi poolt on 03.12.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1189854 selle kohta, et P.K 03.12.2010.a. kella 22.45 ajal Harju maakonnas, Saue vallas Seljaku/Sillaku teel liikudes Nõlvaku tänava suunas, juhtis mootorsõidukit VAZ 21011, registreerimismärgiga xxx omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, olles nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata, kontrollimisel puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus ja sõiduki kasutamist õigustav dokument ning mootorsõidukil oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus P.K
lg 1; § 68 p 5; § 70 p-de 3, 4 ja § 219 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud
§-de 741 lg 2; § 74 64 lg 1; § 74 35 lg 1 ja § 74 7 järgi. P.K kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastati kohtukutse 19.01.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik P.K kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et P.K süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik P.K eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada P.K väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leidis, et P.K süü
lg 2;
lg 1 ja
lg 1 ja
järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale 20.12.2010.a. saadetud kirjaga, mille kohaselt juhtis autot omamata juhtimisõigust, samuti ei kinnitanud ta koheselt turvavööd. Kinnipidamise hetkel polnud esitada ka auto dokumente. Kahetseb tehtut. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Politseiprefektuuri korrakitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Marion Mägi otsustas 03.12.2010.a. kõrvaldada P.K sõiduki VAZ 21011 registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. P.K on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 04.12.2010.a. P.K kehtivaid juhtimislubasid ei leitud ning sõiduauto VAZ 21011 registreerimismärgiga xxx viimane sõiduki ülevaatus teostati 13.05.2008.a. ja järgmine oleks pidanud toimuma 31.12.2008.a. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mailis Palm otsustas 06.02.2010.a. kõrvaldada 1 P.K sõiduki Audi 80 Avant registreerimisnumbriga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 20 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, isikul ei olnud 2 esitada juhiluba. P.K on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – P.K-le inkrimineeritud väärtegu
lg 2;
64 lg 1 ja
35 lg 1 ja
7 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 03.12.2010.a. puudus menetlusalusel isikul juhiluba, menetlusalusele isikule kehtivaid juhilubasid väljastatud ei olnud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et sõidukil VAZ 21011 registreerimismärgiga xxx, millisega P.K 03.12.2010.a. kell 22:54 sõitis, oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus juhil oli nõuetekohaselt kinnitamata turvavöö ja tal puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus ning sõiduki kasutamist õigustav dokument. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud
lg 2;
64 lg 1 ja
35 lg 1 ja
järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – P.K teadis st pidi teadma, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, st, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus P.K mootorsõidukit juhtima, millisel puudus veel lisaks korraliselt, nõuetekohaselt läbitud tehnoülevaatus. P.K on avaldanud, et ta ei olnud ka kinnitanud turvavööd ning kontrollimise hetkel polnud tal esitada sõiduki ja selle kasutamise kohta dokumente. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud P.K käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine, mootorsõiduki kasutamine kinnitamata turvavööga ja dokumentide esitamata jätmine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab neli väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergeendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus asub seisukohale, et P.K ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et P.K-le määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut
lg 2;
lg 1 ja
lg 1 ja
7 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna sisetuleku puudumist on isik tunnistanud oma kahetsuskirjas, mistõttu rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on P.K ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole P.K hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude 3 toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 4 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2011.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.