1-11-7696/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7696 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. september 2011, Tallinn Kriminaalasi A.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 925 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. juuli 2011 aasta otsus kiirmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.R Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav A.R, ik: xxx, varem kohtu poolt korduvalt karistatud, kinni peetud 02.07.2011 Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
4. juuli 2011 aasta otsus nr 1-11-7696 A.R-ile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 1 Uue otsusega: KarS § 65 lg 2 suurendada otsusega mõistetud karistust, 30 päeva vangistust, Harju Maakohtu 26.
5. 2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so. 6 päeva, võrra ja mõista liitkaristuseks 1 kuu ja 6 päeva vangistust, milline lugeda kantuks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda ajaks, mil A.R-ilt oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, 4 päeva. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: A.R-ile esitati süüdistatus selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (viimati karistatud KarS § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 9 alusel 26.03.2011), uuesti, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, 02.
6. 2011 kl 18.30 püüdis Tallinnas Viru Väljak 4/6 Tallinna Kaubamaja toiduosakonnast ära võtta ühte pakki halvaad hinnaga 1, 40 eurot , mille pani endale põue ja millega möödus kassast, kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni Seega A.R pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Harju Maakohtu otsusega tunnistati A.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 45 päeva. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 30 päeva. 2 Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 26.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 10 päeva – võrra ja liitkaristuseks mõisteti A.R-ile 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Tõkendiks A.R valiti vahistamine ja vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati A.R kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 02.07.2011.a. APELLATSIOON: Apellatsioonis ei nõustu süüdistatav mõistetud liitkaristusega. Märgib, et tal oli rohkem üldkasuliku töö tunde tehtud kui kohtule teada anti. Tal on võimalik asuda tööle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni. Kaitsja toetab apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt kuulub otsus tühistamisele ja apellatsioon rahuldamisele, kuna maakohtule oli esitatud ekslikud andmed. Tegelikult oligi A.R tehtud 104 üldkasuliku töö tundi nagu ta on apellatsioonis väitnud. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et kohtuotsus kuulub osalisele tühistamisele ja apellatsioon rahuldamisele. Maakohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal ja seega ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid, välja arvatud KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt ( Riigikohtu otsus nr 3-1-1-2-10, 3-3-3-79-10). Kolleegium leiab, et antud juhul on vajalik apellatsioonikohtu poolt täiendavate tõendite vastuvõtmine ja kriminaalasja juurde lisamine, kuna nende alusel on tuvastatav kohtuotsuse ebaseaduslikkus. Nimelt on antud juhul tegemist olukorraga, kus kriminaalasja materjalides, millised olid maakohtule esitatud, oli eksitav teave süüdistatava poolt eelmise kohtuotsusega juba kantud karistuse kohta. See on endaga kaasa toonud ebaõige materiaalõiguse kohaldamise, millega on raskendatud süüdistatava olukorda kuna A.R on kandnud karistust üle temale mõistetud karistuse tähtaja. 3 Tuvastamist on leidnud, et A.R pani vaidlustatud kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime 02.07.2011 aastal, mil ta kandis asenduskaristust. Ta oli eelnevalt süüdi tunnistatud 26.03.2011 aastal Harju Maakohtu otsusega ja tema kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 kuu ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 116 päeva. Vastavalt kriminaalasja materjalidele oli kohtuistungil avaldatud ja vahetult uuritud tõend, mille kohaselt kohtuistungi toimumise päevaks oli A.R tehtud 96 töötundi, seega oli tõendi alusel tegemata töötundideks 20 töötundi ja kohus on KarS § 65 kohaldamisel, võttes aluseks nimetatud õiendis märgitu, lugenud kandmata karistuseks 10 päeva vangistust ( 2 tundi üldkasuliku töö tundi võrdub 1 päeva vangistusega). Kohtuistungil on A.R kinnitanud, et tegelikult on tal tehtud rohkem üldkasuliku töö tunde kui kohtule oli teada antud. Ka apellatsioonis on süüdistatav märkinud, et tema poolt oli maakohtu istungi päevaks tehtud 104 töötundi ning temale mõistetud liitkaristus on ebaõige. Apellatsioonikohtule esitatud õienditest selgub, et A.R oli seisuga 01.07.2011, seega enne otsuse tegemist maakohtus, 116 üldkasuliku töö tunnist tehtud tõepoolest 104 töötundi, mitte aga 96 töötundi nagu oli eksitavalt teatatud maakohtule. Selline eksitus on viinud olukorrani, kus maakohus on liitkaristuse mõistmisel arvestanud eelmise otsusega kandmata karistuseks 10 päeva vangistust, kui tegelikult oli kandmata karistuseks 6 päeva vangistust ja seega oli maakohtu poolt kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistetud ebaõigesti 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvas maakohus A.R-i kinnipidamise päeva 02.juuli
7. A.R vabanes vangistusest seoses mõistetud liitkaristuse ärakandmisega, seetõttu on ringkonnakohtu otsuse kuulutamise päeva seisuga süüdistatav temale maakohtu otsusega mõistetud karistuse juba ära kandud ja seda 4 päeva ebaseaduslikult rohkem. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS)§ 1 lg 1 p 4, mille alusel on A.R hüvitise saamise õigus ja seda 4 päeva eest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 4, § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
8. juuli 2011 aasta otsuse A.R-ile mõistetud liitkaristuse tähtaja osas ja teeb selles osas uue otsuse. Apellatsiooni rahuldab. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND 4