1-11-3610/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 4.oktoober 2011.a. Kriminaalasja number 1-11-3610 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Urmas Reinola ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi M.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9; § 121 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 26.maist 2011.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava M.O kaitsja adv. Aivar Ennok Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav M.O (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses, muutunud elukoht : XXXXX XXX XX XX , töötab XXXX XXX XXXXXX XXX) Kaitsja RESOLUTSIOON Adv. Aivar Ennok Harju Maakohtu otsus 26.maist 2011.a. M.O suhtes tühistada osaliselt ja nimelt, temale mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise osas. Teha uus o t s u s, millega vastavalt KarS prg 69 asendada. kandmata karistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust e. 58 päeva üldkasuliku tööga 116 tundi ja määrata selle töö ärategemiseks 12 (kaksteist) kuud. Määrata M.O Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada M.O täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Esitatud apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 26.mai 2011.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada M.O KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.O KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega mõista M.O-le liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.O-le 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda M.O eelvangistuses viibitud aeg 05.08. kuni 06.08.2010.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista M.O-lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 364.31 eurot riigituludesse. Sama kohtuotsusega mõisteti õigeks N V, kelle suhtes ei ole kohtuotsst vaidlustatud. M.O on mõistetud süüdi selles, et viibides 05.08.2010.a. ajavahemikul kella 17:30-17:50 paiku Tallinnas Akadeemia tee 34 toas nr 1, haaras T K kaela haardesse ja lõi käega vähemalt üks kord T K näo piirkonda. M.O tegevuse tagajärjel põhjustati TK füüsilist valu ja tekitati tervisekahjustusi - näokolju põrutuse ja vasakpoolse rindkere põrutuse ning verevalumid näo piirkonnas. KarS prg. 199 lg 2 p.9 järgi mõisteti M.O süüdi selles, et tema, olles varem korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste eest Harju Maakohtu 27.08.2008.a., 16.10.2009.a. ja 04.11.2009.a. kohtuotsustega, uuesti 22.04.2011 ajavahemikus kella 13:50-st kella 18:00-ni Tallinnas XXXXXX XX.XX asuva maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis O S taskust V S kuuluva mobiiltelefoni XXXXX XX-XX, maksumusega 478,70 eurot. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv. Aivar Ennok taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist M.O-le karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale kergem karistus, mis ei ole seotud temalt vabaduse võtmisega. Samuti taotleb süüdistatavalt M.O-lt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada poole võrra. Süüdistatav ei eita, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samas leiab ta, et teda on teda kuritegusid toime panema sundinud majanduslik kitsikus. M.O on invaliid. Seoses sellega on tal olnud raskusi töökoha leidmisega ning sissetulek sisuliselt puudub. Käesoleval ajaperioodil oleks tal võimalik saada tööd, mis võimaldaks saada normaalset palka, mis omakorda hoiaks teda eemal varavastaste kuritegude toimepanemisest. Süüdistatav on ennast talle inkrimineeritud kuritegudes juba alates kohtueelsest menetlusest, kus ta kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse, täielikult süüdi tunnistanud ning puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut, milline on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt palub apellant kohtul kaaluda võimalust M.O suhtes mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga. Sellisel juhul saaks ta asuda tööle, mis vangistuse puhul oleks välistatud. Apellant märgib, et süüdistatav palub eriti juhul, kui tema suhtes mõistetud karistust ei muudeta, arvestada asjaoluga, et tema sissetulek on väike, millega seoses tekivad tal suured raskused menetluskulude tasumisel. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav teeb kõik võimaliku oma kiiremaks resotsialiseerumiseks. Nagu juba eelpool mainitud, oleks tal käesoleval perioodil võimalik leida reaalne töö, juhul kui teda ei karistataks vangistusega. Arvestades sellega, et süüdistatav on invaliid, palub ta tema suhtes menetluskulusid vähendada poole võrra, mõistes temalt välja sundraha 208,52 eurot ning kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 182,16 eurot, jättes teise poole riigi kanda Samuti palub apellant vähendada käesoleva kaebuse koostamisel õigusabi osutamise eest väljamõistetavat tasu poole võrra, jättes teise poole riigi kanda. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör ei vaielnud sellele vastu ja nõustus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Karistusmäära apellatsioonis vaidlustatud ei ole ning pole ka alust rääkida mõistetud karistusmäära üleliigsest pikkusest. Ärakandmisele kuuluv 2 kuuline vangistus kahe erineva paragrahvi järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodi eest ja seda isiku puhul, kes on 15 aasta jooksul 13-ndat korda kohtu all ja on alati olnud karistatud ka varasvastaste kuritegude eest, on kohtukolleegiumi seisukohast minimaalseim. Erinevalt maakohtust leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsusega mõistetud vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga. Süüdistatava poolt apellatsioonikohtu istungil antud selgitused oma elu muutmise kohta ja lubadused tulevikus loobuda kuritegude toimepanemisest veensid kohut. Seejuures ei arvesta kohtukolleegium neid põhjendusi, millistega süüdistatav oma tegusid põhjendab – vargust sellega, et polnud raha ja vägivalla kasutamist sellega, et toakaaslase hügieen, millele ta oli korduvalt tähelepanu juhtinud jättis soovida. Asjaolud, mis kohtukolleegiumi arvates annavad aluse uskuda süüdistatava tulevikupaanide muutmise otsustust on järgmised. Süüdistatav on omalt poolt võtnud tarvitusele abinõusid hakata elamiseks vajalikku raha teenima tööga. Ta on kuid juba õppinud XXX XXXXX ja peab peagi tegema eksami, et asuda tööle XXXX XXXX juures. Kuna ta on invaliid ja on küll nõus tegema igasugust, s.h. ka n.ö. „musta” tööd, on tal siiski väga raske olnud aastaid tööd leida ning reaalse vangistuse kandmine võtaks temalt selle tema jaoks harukordse võimaluse. Ta on täielikult loobunud narkootikumide tarvitamisest ja on juba pikka aega n.ö. „puhas”. Ta on sõlminud kohtutäituriga kokkuleppe oma süütegude menetlustest tulenevate võlgnevuste likvideerimiseks ja kannab igakuiselt invaliidsuspensionist (104 eurot) kohtutäiturile 6.90 eurot. Ka on ta saanud elukoha XXXXX XXXX ja tal on seal omaette tuba. Selliseid võimalusi ei ole tal kunagi varem olnud. Ka on ta püüdnud lahti öelda oma tuttavatest, kellega seob teda ühine kuritegelik minevik ja vangla. Süüdistatav selgitas, et ta saab vaatamata oma invaliidsusele teha üldkasulikku tööd ja on nõus seda tegema. Kohtukolleegiumi arvates on põhjendatud anda üks kord süüdistatavale võimalus reaalse vangistusega mitte seotud karistuse kandmiseks. Kui ta kohtu usaldust kuritarvitab ning ÜKT tunde ära ei tee, siis tuleb tal mõistetud vangistus ära kanda. Samuti toob reaalse vangistuse ärakandmise kaasa kohtu poolt määratud tähtajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine. Ärakandmata vangistuse ümberarvestamisel üldkasuliku töö tundideks tuleb M.O teha 116 töötundi. ÜKT tundide tähtajaks määrab kohtukolleegium 12 kuud. Samas ei pea kohtukolleegium põhjendatuks jätta maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulud osaliselt riigi kanda kuna süüdistatav väitis, et peagi lõpeb tal väljaõppe aeg ning ta hakkab saama töötasu. Tegemist ei ole kuludega, mis ilmselt süüdistatavale üle jõu käivad. Ka on süüdistatava enda selgitusi arvestades tal head resotsialiseerumisväljavaateid. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad seaduslikel alustel,s.o. seoses maakohtu otsuse tühistamisega, riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337lg 1 p.4; 338 p.4; 340 lg 2 p.4; 342; 343; 344;345 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M.O-le mõistetud karistuse osas ja teeb uue otsuse, millega asendab mõisteud vangistuse üldkasuliku tööga. Julia Katškovskaja Malle Preimer Urmas Reinola