järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.T
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 3.20 eurot), s.o 480.00 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.01.2011.a, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, 147 miinimumpäevamäära s.o. 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „Z.T 1 – 11 – 5042, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta Z.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Z.T kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Z.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Z.T-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 95.88 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Z.T 1 – 11 – 5042, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Z.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.01.2011. a. kella 02:57 ajal Harjumaal Saku vallas Saku alevikus mööda Tallinna mnt-d mootorsõidukit Mazda B2600 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (0,89 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,80 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Z.T liiklusseaduse § 20 lg 3 (1. juulist 2011. a. kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 1) /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, 2 psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 (1. juulist 2011. a. kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 4 p 1) /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Z.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
järgi kvalifitseeritava kuriteo Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.T-le
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära (päevamäära suurus 3.20 eurot) s.o. 480 eurot, mis tasuda
lg 1 ja lg 3 alusel osade kaupa 6 kuu jooksul.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.01.2011 - 01.01.2011 s.o. 1 päev. Seega lõplikuks karistuseks määrata rahaline karistus 147 päevamäära s.o. 470.40 eurot.
lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Z.T nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Z.T selgituse, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Z.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Z.T temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Z.T süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Z.T esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Z.T-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab 3 kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 6 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.