lg3 alusel vabastada L.B osaliselt arvestatud menetluskulukaitsjatasu tasumisest riigituludesse. 9. Nõuded rahalise karistuse loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, 2 Kriminaalasi nr 1-11-11999 esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. L.B’ it süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.10.2011 kella 00:09 ajal Kuressaare linnas Tallinna tn-l, Pihtla teel, Mooni tn, Marientali teel ja Kuressaare-Püha-Masa mnt-l sõiduautot Ford Mondeo alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,08 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,98 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani L.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus L.B ’ ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, so 3.20x100=320 ( kolmsada kakskümmend) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud , s.o. 320:10=32 eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, palub võimalust tasuda temalt väljamõistmisele kuuluv sundraha osade kaupa. Süüdistatav palub samuti arvestades asjaolu, et vaatamata töökoha olemasolule ei ole ta saanud juba mitu kuud töötasu, vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi
) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab L.B süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus 3.20 EUR. Kuna L.B päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt on alla 3.20 euro (tl.21) siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära 3.20 EUR-i. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend –ei ole kohaldatud. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt
lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks
lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha 417.03 EUR-i (1,5x278.02).
lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni.
180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha 3 Kriminaalasi nr 1-11-11999 väljamõistmisele riigituludesse.
lg3 alusel peab kohus võimalikuks määrata sundraha tasumise ositi tähtajaga 10 kuud. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt
lg 1 p 4 menetluskulu mis
Kaitsja Andres Tamm on esitanud kohtulikus eelmenetluses taotluse tasule 19.18 eurot ja kirjaliku taotluse kohtule riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x15.98 eurot= 95.88 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 19.18 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.06 eurot. Nimetatud summale lisandub kohtueelses menetluses arvestatud tasu 19.18 eurot, kokku 134.24 eurot. Kohus on nõustunud arvestatud kaitsjatasuga.
lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. L.B omab küll töökoha, kuid ta ei ole pikemat aega saanud töötasu. L.B-lt on osaliselt menetluskulu sundrahana väljamõistetud riigituludesse. L.B on väljendanud kahetsust toimepandu üle, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Seega arvestades L.B materiaalset olukorda on põhjendatud tema vabastamine arvestatud kaitsjatasu tasumisest. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.