1-09-11446/29

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2012 Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 13.06.2012 Kohtuasja number 1-09-11446 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.O, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 19.05.2011 ja lõpp 25.08.2012 RESOLUTSIOON: Jätta E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 17.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.O on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.05.2008 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 424 ja 275 järgi. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Harju Maakohtu 18.08.2009 määrusega vabastati E.O liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 08.12.2010 määrusega pöörati täitmisele 20.05.2008 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 6 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 08.1205.2010 määrus muutmata. Tartu Maakohtu 24.03.2011 määrusega lükati 1 Tartu Maakohtu 08.12.2010 määrusega täitmisele pööratud vangistuse 1 aasta 3 kuud 6 päeva kandmisele asumise aeg edasi kuni

1. aprillini
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib ta neljandat korda. Varasemalt on isik toime pannud varguse, mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, röövi ja mootorsõiduki ohutu liiklemise või ekspluateerimise eeskirjade rikkumise. Käesolevat vangistust kannab võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Toimepandud kuritegude laad on jäänud samaks. Väärteokorras on isikut karistatud neli korda. Kuritegude toimepanemise ajendiks oli sõltuvusprobleem. Kinnipeetav tunnistab toimepandud kuritegusid. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisi Treening. Alates 25.01.2012 töötab ta majandusabitöödel sektsiooni koristajana. Kinnipeetavale koostatud individuaalne täitmiskava on täidetud ning Tartu Vangla on teinud otsuse paigutada kinnipeetav edasiseks karistuse kandmiseks Viru Vangla avavangla osakonda. Paigutamine toimub 16.04.
3. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, s.o vanglateenistuse ametniku suhtes ähvardava väljendi kasutamise eest. Maakohtu istung: Kinnipeetav E.O taotles kohtuistungil enda ennetähtaegset vabastamist, kuigi peab siis kriminaalhooldusametniku järelvalve all olema. Vabanedes asub tööle, tal on plaatija eriala ja töölesaamisega probleeme pole. Varasem elektrooniline valve läks korralikult, kuid rikkus seadust Soomes töötades, Eestis oli kõik korras. Vanglas on aega olnud mõtelda, nüüd enam seadust ei rikuks, pereelu tahab elamist. Samas tunnistas kinnipeetav, et pere oli tal ka enne olemas. Kinnipeetav tunnistas, et on süüdi. Ta tunnistas, et on impulsiivne ja tarvitas alkoholi. Tal on distsiplinaarkaristus, aga selle on ta vaidlustanud, sest ta ei ähvardanud kedagi. Kinnipeetav sai aru ja oli teadlik, et Soome teda kriminaalhoolduse ajal ei lubata, kuid kinnitas, et saab xxxx töötada. Prokurör kinnipeetava E.O ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör märkis, et E.O on neljal korral karistatud reaalse vangistusega. Ta on eiranud kriminaalhoolduse ajal kohustusi, seetõttu pöörati viimane karistus täitmisele. Distsiplinaarkaristus on saadud kohe peale vanglasse sattumist. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja E.O tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, kuid puudub kindel töökoht. Majanduslikult on kinnipeetavat vabanemise korral valmis toetama tema elukaaslane. Kinnipeetava igakuiseks sissetulekuks on xxxx. Isikul on probleeme alkoholiga, kuid ta tunnistab probleemi olemasolu ja lubab sellega vabaduses tegelema hakata. 2 Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest ka see, et korduvad mootorsõiduki joobeseisundis juhtimised viitavad mõningasele hoolimatusele ühiskonnas kehtestatud reeglite vastu. Eelmise kriminaalhoolduse ajal kuritarvitas isik kriminaalhooldusametniku usaldust ja eiras temale pandud kohustusi. Ka kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kulgesid kaks eelmist katseaega probleemselt toimepandud seadusrikkumiste tõttu. E.O on olnud tööl Soome Vabariigis ja saanud seal korduvalt karistada. Kriminaalse käitumise käivitajaks on alkoholi tarvitamine, millele on järgnenud joobes juhtimine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.O vabastamine enne tähtaega oleks ennatlik. Kinnipeetava lubadusi ennast parandada peab kohus paljasõnalisteks. Isikule on ka varem antud võimalusi näidata suutlikkust käituda seaduskuulekalt, kuid talle antud võimalusi E.O kasutanud ei ole ja on pöördunud tagasi endise eluviisi juurde. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest nähtub, et isik jätkab kuritegelikku käitumist isegi kinnipidamisasutuses. Kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti käesoleval juhul arvestada. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks E.O enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu E.O vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent vabastamisega (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
4. juulil
5. a. №oremreferent Lea Herne 3