1-09-11261/19

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-11261 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. juuni 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-09-11261 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja Ain Tali Viru Vangla materjalid T.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks T.Z, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.10.2011 ja lõpp 19.05.2013 v.-adv. Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Jätta T.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Käesoleval ajal kannab T.Z karistust Viru Maakohtu 10.01.2012 kohtumääruse alusel, millega KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustati Viru Maakohtu kohtumääruse nr 109-11261 20.12.2011, mille kohaselt jäi T.Z ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust ja Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruse nr 1-08-3760 23.08.2011 alusel, millega asendati Viru Maakohtu 14.03.2008 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa, s.o. 104 päevamäära 1 (ühe) kuu 4 (nelja) päeva vangistusega, T.Z ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 2 päeva vangistust. T.Z karistuse kandmise alguseks loeti 17.10.
2. Kinnipeetav T.Z on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. T.Z kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1-11-9638 01.09.2011 järgi, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.08.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 (üksteist) kuud 22 päeva vangistust võrra ning T.Z liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 22 päeva vangistust. Varasemalt on T.Z korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi, samuti on teda karistatud KarS § 329 järgi. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuriteod on rasked – ühiskonnavastased, toime pandud ja kavandatud samal viisil nagu eelmistel kordadel, soodusteguriks on olnud alkohol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on T.Z väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral erinevate liiklusalaste rikkumiste eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi üle 8 kuu ja kanda jääb veel alla 1 aasta vangistust. 09.02.2012 kinnitatud individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud järgmised taasühiskonnastamisealased tegevused: vangistuses võimetekohane töö; 2012 I poolel LOP programmi meeldetuletamine (katseajal läbitud), õpitud oskuste kinnistamine; 2012 II poolel motivatsiooni tõstmine alkoholi kuritarvitamisest vabanemiseks; 2012 II poolel osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval T.Z distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslase ja 2 lapsega aadressil xxxx. Tegemist on 4toalise ahiküttega eramajaga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema elukaaslasele ning mille kinnipeetav ostis 2008.a. pangalaenuga. Elamistingimused on väga head, osa majast on veel renoveerimata. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Omapoolse nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud R U. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse xxxx Peale seda asus ta õppima xxxx erialale, kuid nimetatud kool jäi pooleli. Enne vangistust sai isik xxxx (xxxx, seoses viimase kuriteoga oli isikul raske avarii). Varasemalt on isik olnud hõivatud ametliku tööga hooldusmeistri/lukksepa erialal. Vabanemisel on isikul garanteeritud töökoht xxxx (xxxx). Enne vangistust olid isiku pere sissetulekuteks elukaaslase töötasu (xxxx), lasterahad, isiku xxxx. Pere igakuiseks kohustuseks oli pangalaen. Kinnipeetav tegeles võlgade likvideerimisega. Hetkel on isikul hagisid summas 617,62 eurot. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt ema. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad elukaaslane R U ja 2 last: poeg K, sündinud xxxx ja tütar K, sündinud xxxx, isiku ema H V ja isa R V (elavad xxxx) ning elukaaslase sugulased. Suhted lähedaste vahel on üksteist toetavad ja head. Pingeid T.Z ja R U vahel on tekitanud isiku alkoholi kuritarvitamine ning sellest tingitud süstemaatiline 3 kuritegelik käitumine (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Vangistuses olles tunneb isik suurt puudust ja igatsust oma pere järele. Kinnipeetaval on suur tutvusringkond, kelle hulgas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid kellega suheldakse harva ja kelledest mõjutatav väidetavalt isik ei ole. Toimepandud kuriteod iseloomustavad isiku varasemat ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna ning riskeerivat elustiili. Isiku kõik kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus F10.21, mistõttu on risk ja ohtlikkus antud valdkonnas kõrge. Elukaaslane loodab, et T.Z tunnistab viimaks alkoholiprobleemi, on valmis ja motiveeritud ravi alustama ning erialaspetsialisti ettekirjutusi täitma. T.Z tunnistab probleemi ja on motiveeritud tegelema alkoholisõltuvuse probleemiga. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemusele, kultuurilisele taustale ja vanusele. Isik kaldub käitumiselt impulsiivsusele, millele viitab sarnaste käitumismustrite ja vigade kordamine, tagajärgedega mittearvestamine. Isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei mõista kuriteo toimepanemise tõsidust ning oma teo tagajärge. Agressiivsust isiku puhul ei esine. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud katseajal, mis näitab ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna. Vaenulikke hoiakuid isik ei oma. Üldjuhul arvestab ta kehtivate normide ja väärtushinnangutega, samas on võimeline neid iseenda heaolust lähtuvalt eirama (sõiduki juhtimine joobes), põhjendades seda olukorra sunni ja vajadusega. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 39%. Viru Vangla toetab T.Z ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalve alla. Kui kohus leiab, et antud isik peaks vabanema tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla, tehakse ettepanek, et T.Z alluks elektroonilisele järelvalvele 3 (kolm) kuud ja täidaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 ja 8 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et puudub info negatiivset mõju avaldavate isikute kohta. Vabanemisjärgset garanteeritud töökohta T.Z ei oma. Varasemalt töötas ta xxxx. Ametnik võttis antud asutuse juhataja A K ühendust ning viimane teatas, et ta ei anna garantiid, et võtab uuesti T.Z oma asutusse tööle. A K põhjendas otsust töömahu vähenemisega ning samuti isiku tervisliku seisundiga. Raske avarii tagajärjel omas T.Z xxxx, millest tulenevalt ei ole tööandja kindel, kas ta tuleb autoremondi töödega enam toime. Võimaliku vabanemise korral tuleb T.Z pöörduda perearsti poole oma tervisliku seisundi hindamiseks ning vajadusel xxxx asjaajamisega tegeleda. Materiaalselt tuleb pere toime. Isik omab tasumata rahalisi kohustusi erinevate kohtutäiturite ees. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8 korda (5 korda KarS § 424 järgi – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja 3 korda KarS § 329 järgi – karistuse kandmisest kõrvalehoidumine). Varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõjusad olnud, isik omas karistamatuse tunnet. Kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega (isikul diagnoositud sõltuvus). Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et isik tunnistab alkoholiprobleemi, on nõus ja motiveeritud vabanedes alustama ravi psühhiaatri juures. Kui kohus leiab, et antud isik peaks vabanema elektroonilise järelvalve alla, tehakse ettepanek, et T.Z alluks elektroonilisele järelvalvele 3 (kolm) kuud ja täidaks KarS § 75 lg 2 p 2,4 ja 5 sätestatud lisakohustusi. T.Z soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta kinnitas, et on kõigeks valmis, peaasi, et koju saaks. Kinnipeetav nõustus sellega, et kui alkoholiprobleem saab kontrolli alla, siis tõenäoliselt ei pane ta enam uusi kuritegusid toime. Isiku sõnul on ta alkoholiprobleemiga seoses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. T.Z sõnul on ta võimeline tööd tegema. Tema sõbrad on talunikud ja ta kuhugi ikka tööle saab. 4 Prokurör ei toetanud kinnipeetava T.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör märkis, et T.Z näol on tegemist isikuga, kes on 8-l korral karistatud ja kes esimest korda kannab vanglakaristust. Enamus kuritegudest on põhjustatud alkoholi kuritarvitamisest. Tema puhul on positiivne see, et karistuse kandmise ajal puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on olemas toetav sotsiaalvõrgustik abikaasa, laste ja vanemate näol. Töökohta kindlat küll ei ole, kuid ta loodab siiski tööle saada. Oma karistusest on ta tänaseks ära kandnud üle poole aasta. Täna ta tunnistab oma alkoholiprobleemi. Varem ei ole ta sellele kuskilt abi otsinud, kuid nüüd loodab sellele abi leida. Vangla iseloomustusest nähtub, et tema puhul on suur risk, et 2 aasta jooksul paneb ta toime uue kuriteo. Elektrooniline valve ei ole meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemist ja prokuröril ei ole sellesse lubadusse usku, et T.Z hakkab tegelema oma alkoholiprobleemiga. On suur risk, et ta jätkab alkoholi tarvitamist ja sellega seoses võib ta toime panna uusi kuritegusid. T.Z on pannud toime uusi kuritegusid ka katseajal. Talle on korduvalt vastu tuldud, määratud rahaline karistus ja üldkasulik töö, mida ta ei teinud ja lõpuks sattus ta vanglasse. See eelnev näitab, et tema lubadusi ei saa tõena võtta. Prokuröri hinnangul oleks ennatlik vabastada T.Z elektroonilise valve alla, sest ta on sellest karistusest siiski vähe ära kandnud, et teha enda jaoks põhjalikke järeldusi. Kaitsja leidis, et kinnipeetava T.Z võib siiski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest ta on toime pannud üheliigilisi kuritegusid. Talle võib panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi, läbida sotsiaalprogramm. T.Z on toetav perekond ja see toetab teda selle probleemiga tegelemisel. Isik on vanglas esimest korda. Kaitsja loodab, et T.Z on edaspidi seaduskuulekas. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.Z ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. T.Z pani Tartu Maakohtu 27.08.2010 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. T.Z puhul on kuritegude dünaamika jäänud samaks. Ta on järjepidevalt toime pannud KarS § 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, korduvalt on talle mõistetud kergemaid karistusi, mis lõppkokkuvõttes oma eesmärki ei täitnud, sest ka kõige kergeimaliigilised karistused, s.o. rahalised karistused jäid tasumata ja asendati vangistusega. Ta on uusi kuritegusid toime pannud ka katseajal. Kohtu arvates tekkis T.Z karistamatuse tunne. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava T.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib töökoha mittesaamisel, samuti arvestades väljakujunenud alkoholisõltuvust, reaalne oht, et T.Z võib toime panna uusi samaliigilisi kuritegusid. Kohtu arvates ei saa T.Z lubadusi, et ta hakkab oma alkoholiprobleemiga tegelema, uskuda, sest T.Z ei võtnud vabaduses olles pikemat aega midagi ette, et järjest süvenevat alkoholiprobleemi lahendada. Kohus nõustub prokuröriga selles, et elektrooniline valve ei välista T.Z poolt uute kuritegude 5 toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt oleks järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist T.Z puhul mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 39%, mis on kõrge %. Seega eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut arvestades oleks kohtu arvates käesoleval ajal ennatlik kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kohus tunnustab T.Z selle eest, et ta on vangistuses olnud seaduskuulekas ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta T.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
3. juulil
4. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne