4-12-445/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-445 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Väärteoasi V.D väärteoasi LS Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruar 2012 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik V.D Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur Menetlusalune isik V.D (isikukood: XXX) 1 § 201 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 145 lg-st 1,4 ja §-st 153 jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2012 otsus muutmata ja V.D apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. mail
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. maist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. maist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 22.02.2011 otsusega mõisteti V.D süüdi LS¹ § 201 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 päeva aresti. V™S § 111 p 4 alusel kohustati V.D aresti kandmiseks ilmuma Lõuna Prefektuuri arestimajja hiljemalt 05.03.2012 ja sellise arvestusega, et 5 päeva aresti saaks V.D täielikult ära kantud hiljemalt 12.03.
10. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse V.D selles, et tema 14.01.2012 kella 13.34 paiku XXX juures asuvas parklas (kauplus MAXIMA juures) liikudes XXX maja suunas, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 11.12.2008 Lõuna Prefektuuri politseiametniku A.R. poolt. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus V.D LS¹ § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime LS¹ § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, asus seisukohale, et V.D süü väärteo toimepanemises on veenvalt tõendatud ning kuna puuduvad V.D käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, on põhjendatud V.D väärteoprotokollis kajastatud süüdistuses LS¹ § 201 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Kohus lähtus karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st
11. Kohus leidis, et lähtudes V.D süü ulatusest – juhtimisõiguseta juhtis sõidukit tahtlikult, kavatsetult, ühtegi mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust juhtimisõiguseta juhtimiseks V.D avaldanud ei ole – puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, toimepandu osas ei ole kogu väärteomenetluse kestel kordagi kahetsust, sealhulgas ka puhtsüdamlikku kahetsust, avaldanud, on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada paljukordselt liiklusalaste süütegude eest karistatud, sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud V.D edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatud ja küllaldane karistada teda viie päeva arestiga. Karistusregistri teatistest nähtuvalt on V.D liiklusalaseid süütegusid, s.o nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses karistatavaid tegusid, toime pannud alates aastast
12. Tartu Maakohtu 27.01.2005 süüdimõistva kohtuotsusega KarS § 424 järgi võeti V.D-lt joobes juhtimise eest lisakaristusena juhtimisõigus ära kaheks aastaks ajavahemikuks 14.02.2005-13.02.
13. See aga ei takistanud V.D mootorsõidukit juhtimast ja teda karistati uuesti Tartu Maakohtu 17.06.2006 süüdimõistva kohtuotsusega KarS § 329 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 15 000 krooni, mis tasuti 29.05.
14. Liiklusalastest väärtegudest nähtuvalt on V.D mootorsõidukit veel juhtimisõiguseta juhtinud 05.08.2003 (karistati rahatrahviga 7020 krooni), 27.08.2003 (karistati rahatrahviga 9840 krooni), 08.09.2003 (karistati rahatrahviga 12 000 krooni), 15.08.2008 (karistati rahatrahviga 3000 krooni), 11.09.2008 (karistati rahatrahviga 3600 krooni), 11.12.2008 (karistati arestiga 3 päeva). V.D on pärast tema paljukordselt väärteomenetluses juhtimisõiguseta juhtimise eest rahatrahvidega karistamist ja kriminaalmenetluses kohtuotsuse täitmata jätmise eest ja juhtimisõiguseta juhtimise eest suure rahalise karistusega karistamist ning ka pärast viimati 3 päeva arestiga väärteomenetluses karistamist jätkanud õigusvastast käitumist. Juhtis 14.01.2012 uuesti juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel kogumis enam otstarbekohane V.D rahatrahviga karistada ja teda tuleb karistada arestiga mõnevõrra suuremas määras viimati talle karistuseks mõistetud kolmepäevasest arestist. Asjaolu, et V.D on osa talle karistuseks mõistetud rahatrahvidest ja rahalisest karistusest tasunud ning osade rahatrahvide sissenõudmise täitmine võib olla ka aegunud, ei anna põhjendatud alust piirduda ka sellel korral V.D suhtes ainult tema karistamisega rahatrahviga. V.D kohtuistungil nimetatud asjaolud, et tal on XXX olevana üks XXX ülalpeetav ja ta töötab KMD P OÜ -s juhatuse liikmena, KMD P OÜ tegeleb metsakasvatusega – hooldavad metsa ja tegelevad istutusega, ning ta õpib ka XXX ja selle kooli lõpetamise tähtaeg on kevadel jaanipäeva paiku, ei anna põhjendatud alust aresti kohaldamata jätmiseks ja ei välista V.D suhtes karistusena aresti kohaldamist. Nii metsaistutusaja alguseni on veel aega (hetkel on maa jääs), ning ka kooli lõpetamiseni on veel hulgaliselt aega. Soovi ja tahtmise korral on V.D võimalik enda töö-ja eraelu sättida selliselt, et lühiajaline arest 5 päeva saaks ära kantud talle ja tema perele kõige sobivamal ajal. 5 päeva aresti ei ole niivõrd pikk karistus, et selle kandmise ajaks ei oleks soovi ja tahtmise korral võimalik enda igapäevast elu ära korraldada. Mida kiiremini arest kantud saab, seda enam 2 jääb hiljem ilmade soojenedes aega tegeleda väidetava metsaistutustegevusega, metsa hooldamisega ja kooli lõpetamisega. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu V.D taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning asendada V.D-le mõistetud karistus 5 päeva aresti üldkasuliku tööga või määrata karistuse kandmine ositi, st nädalavahetuseti (laupäev-pühapäev 3 nädala jooksul). V.D märgib, et karistuse kandmine on talle tervislikult väga raske. V.D on hiljuti üle elanud XXX ning tervislikel põhjustel järgib arsti poolt määratud toitumise- ja ravimi võtmise režiimi. Selle tõendamiseks on V.D lisanud kaebusele perearsti tõendi. V.D märgib, et ta ei saa hetkel puududa ühtegi tööpäeva ning kanda karistust, kuna sissetulekute järjekindlusel kaotab V.D oma kodu. V.D selgitab, et tema suhtes algatatud täitemenetluses on sissenõudjatele makstavad võlgnevused ajatatud ja V.D elukoha suhtes planeeritud enampakkumine edasi lükatud tingimusel, et V.D tasub sissenõudjatele lisagraafikute järgi võlasummasid. Selle tõendamiseks esitab V.D H.P. Õigusbüroo vahendusel tehtud kokkulepete kinnitused. Seega, kui V.D töötegevus peatub ja sissetulekud ei laeku aegadel, mis on seotud V.D võlgade maksegraafikutega, jääb V.D oma elukohast ilma. V.D kinnitab, et ta kahetseb tehtut ja mõistab oma eksimust seaduse ees. Kohtuistungil ei saanud V.D piisavalt argumenteerida ja tõendada neid asjaolusid, kuid need on olulised karistuse mõistmisel otstarbekuse hindamiseks. Lisaks märgib V.D, et tema ülalpidamisel on ka XXXX sündinud XXXXX. V.D leiab, et muudetud/asendatud karistus ei oleks temale kergem, kuid vähemalt ei tooks talle kaasa lisakannatusi – tervise halvenemise- või kodu kaotuse, mis oleks karistusena toimepandud väärteoga proportsioonist väljas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohtu 29.03.2012 määrusega jäeti V.D apellatsioon käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 05.04.2012, kuna V.D ei märkinud apellatsioonis, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta ning ei põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik ringkonnakohtule apellatsiooniga esitatud täiendavaid tõendeid varem esitada. Apellatsiooni puuduste kõrvaldamises märgib V.D, et maakohtu istungi päeval tehti väärteoasjas otsus. Ühtlasi ei olnud V.D valmis selleks, et talle määratakse 5 päeva aresti ja selle ärakandmine toimub lühikese ajavahemiku jooksul. Seetõttu ei olnud tal võimalik koheselt hankida ja esitada vajalikud tõendid põhjendamaks, miks aresti kandmine ei ole tema suhtes õiglane ja võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Samuti ei olnud V.D-le istungi päeval teada, kas tema elukoha enampakkumist täitemenetluses saab ajatada – viimased kokkulepped sissenõudjatega V.D täiteasjas saavutati 23.02.
16. V.D elukoha enampakkumine lükati edasi rangetel tingimustel, st võlgnevuste likvideerimine peaks toimuma lühikese aja jooksul ning kui V.D graafikujärgsed maksed hilinevad, jätkub täitemenetlus ning enampakkumise läbiviimist enam vältida ei saa.
17. Ringkonnakohus lahendab Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusele esitatud apellatsiooni V™S § 145 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, kuna ringkonnakohus on edastanud kohtuvälisele menetlejale apellatsiooni koos lisadega ning selgitanud kohtuvälise menetleja seisukoha apellatsiooni ja selles esitatud taotluste suhtes. Lisaks ei ole nii kohtuväline menetleja kui ka V.D taotlenud väärteoasja lahendamist või täiendavate tõendite uurimist kohtuistungil, vaid on nõustunud väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3
18. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et apellatsioon ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le
19. Maakohtu otsusega mõisteti V.D-le karistuseks viis päeva aresti. V.D on apellatsioonis taotlenud talle maakohtu poolt mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga ning alternatiivsena määrata maakohtu poolt mõistetud viis päeva aresti ositi kandmisele. Muus osas V.D maakohtu otsust vaidlustanud ei ole. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha esmalt V.D taotluse osas asendada talle mõistetud arest üldkasuliku tööga ning seejärel V.D alternatiivse taotluse osas määrata talle mõistetud arest ositi kandmisele. 3.1 Väärteomenetluses karistuste kohaldamise põhimõtteid reguleerib KarS, mille § 47 ja § 48 sätestavad väärtegude eest võimalike mõistetavate karistustena rahatrahvi ja aresti ning mõistetavate karistusliikide võimalikud ülemmäärad. Puutuvalt V.D taotlusesse asendada talle mõistetud arest üldkasuliku tööga, peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et vastavalt KarS § 65 lg-le 1 võib kohus üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastase vangistuse. Sealjuures mõistetakse KarS § 45 lg 1 alusel karistusena vangistust üksnes kuriteo toimepanemise eest. Käesoleval juhul on V.D süüdi mõistetud väärteo toimepanemise eest ning karistatud arestiga. Kuivõrd V.D-le ei ole karistusena mõistetud rahatrahvi, ei ole seadusest tulenevalt võimalik V.D-le mõistetud aresti asendada üldkasuliku tööga. Samuti ei ole V.D suhtes võimalik kohaldada KarS § 72 lg-s 1 sätestatud võimalust asendada süüdlasele mõistetud rahatrahvi tasumata osa süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga või arestiga, kuna V.D-le ei ole mõistetud rahatrahvi, mis oleks jäänud tasumata. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V.D taotlus asendada talle mõistetud arest üldkasuliku tööga on õiguslikult asjakohatu, kuivõrd seaduses puudub võimalus mõistetud aresti asendamiseks, sh üldkasuliku tööga. 3.2 V.D on apellatsioonis taotlenud talle mõistetud karistuse viis päeva aresti kandmisele määramist ositi, s.o kolmes osas laupäeviti ja pühapäeviti. Põhjustena on V.D apellatsioonis välja toonud oma tervisliku seisundi ning töölt puudumise võimatuse, kuna V.D suhtes viiakse läbi täitemenetlust ning selle raames on tema elukoha enampakkumine edasi lükatud tingimusel, et V.D tasub sissenõudjatele tekkinud võlgnevust graafikujärgselt. Ringkonnakohus loeb V.D poolt esitatud perearsti tõendiga tõendatuks, et V.D tuleb oma tervisliku seisundi tõttu manustada korrapäraselt ravimeid. Samas ei nõustu ringkonnakohus V.D seisukohaga selles, justkui määratud toitumise ja ravimite manustamise tõttu ei oleks V.D võimalik kanda karistusena mõistetud aresti viie päeva ulatuses. Siinjuures selgitab ringkonnakohus, et vastavalt VangS § 86 lg-le 1, § 156 lg-le 3 ja § 96 lg-le 6 on ka arestimajas viibivale arestialusele tagatud vajalik tervishoid. Puutuvalt V.D töölt puudumise kohta leiab ringkonnakohus, et ka nimetatud alus ei tingi V.D-le mõistetud karistuse kandmise määramist ositi. V.D on esitanud apellatsiooni lisana maksegraafiku, mille kohaselt tuleb V.D tasuda osamaksetena 1500 eurot järgnevatel kuupäevadel – 22.02.2012, 15.03.2012, 03.04.2012, 20.05.
20. Ringkonnakohus osundab, et käesolevaks ajaks peaks V.D vastavalt maksegraafikule enamus osamakseid olema võlgnikele tasutud. Ajaks, millal käesolev kohtuotsus võiks esimesel võimalusel jõustuda (30 päeva alates päevast, millal kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav), on V.D maksegraafik täidetud. Seega langeb V.D võimaliku aresti kandmise aeg ajale, kui tal on võlgnevused suuremas osas või täielikult võlausaldajatele hüvitatud. Seetõttu ei ole aga põhjendatud määrata nimetatud alusel V.D-le mõistetud aresti kandmine ositi. 4
21. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määrata V.D-le mõistetud aresti kandmist ositi ka muudel asjaoludel, sh V.D XXXX sündinud XXXXX tõttu. Ühtlasi on ringkonnakohtu hinnangul võimalik, et V.D-le mõistetud karistus oleks efektiivne ning täidaks eesmärki üksnes juhul, kui V.D kannab aresti tervikuna. Siinjuures on ringkonnakohtu arvates oluline lisaks maakohtu toodud põhjendusele osundada, et V.D on korduvalt ja järjepidevalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. V.D-le on karistuseks määratud nii rahatrahvi, kuid asendatud mõistetud rahatrahv arestiga. Nii on Tartu Maakohtu 02.02.2010 määrusega asendatud V.D-le juhtimisõiguseta sõitmise eest mõistetud rahatrahv viie päeva arestiga. Ühtlasi on V.D kandnud karistust juhtimisõiguseta sõitmise eest kolm päeva aresti Tartu Maakohtu 12.12.2008 otsusega. Vaatamata varasematele karistustele, on V.D jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, mis osundab selgelt asjaolule, et V.D suhtes ei ole varasemad karistused mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V.D-le maakohtu poolt mõistetud viis päeva aresti tuleb V.D ära kanda tervikuna.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maarika Kuusk kohtunik 5