1-11-6795/19

Kriminaalasi nr. 1-11-6795 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-6795 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Prokurör Viktoria Vivtšaruk Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 28.06.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu B.D, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta B.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada B.D-le ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.06.2012 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava B.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.D tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.09.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p7,9 ja § 263 p 1,4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.04.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistuses mõistetud aeg ning ärakandmisele mõisteti 1 aasta 6 kuud 19 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 19.09.2011 ja lõpp 07.04.
2. Kinnipidamisasutuses B.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub, on motiveeritud õppima. Väidetavalt on töötanud ametlikult xxx, xxx, xxx-is (lihttöölisena). Tööperioodid olid pikkusega 4-6 kuud. Töökohtade vahetamise põhjuseks peab tööandjate poolset süüd. Viimati tegi juhutööd 2008.a. 2010.a oli arvel töötukassas. Enne vangistust oli tegevusetu ja kindel sissetulek tal puudus. Oli vanemate ülalpidamisel. Isiku toimetulekut mõjutas sõltuvusainete tarvitamine. Isiku enda sõnul elatus peamiselt varastamisest. K-raha andmeil tasuda hagisid summas 153,30 EUR. Enamus kuritegusid on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Alates 30.01.2012 töötab Viru Vanglas majandustöödel. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Isikut on 9 korda karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. Tarvitas vabaduses põhiliselt õlut suurtes kogustes kuni nö. mäluauku joomiseni. On esinenud ka mitmepäevaseid joomistsükleid. Vangistuses läbis 07.02.2012 - 14.05.2012 Convictuse poolt korraldatava sotsiaalprogrammi, mis käsitles narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist. Väidetavalt enam alkoholi tarvitada ei taha. Narkootikume hakkas tarvitama 14.a. Isik osales vabaduses OÜ Corrigo metadooni asendusravi programmis igapäevaselt alates 29.01.07 kuni vangistuseni. Rikkunud antud programmi tingimusi, kuna tarvitas fentanüüli. Sõltuvust tunnistab ja on valmis sellega tegelema. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus. NPAS § 15´1 alusel karistatud 27 korda. Viru Vangla toetab B.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt B.D on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetavale on varasemalt määratud kaks korda tingimisi vangistus, mis mõlemad korrad ebaõnnestusid. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole B.D kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Kinnipeetava ema xx xx ja võõrasisa xx xx on nõus B.D vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. xx xx sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks tal soovitav läbida sotsiaalabiprogramm "Eluviisitreening". Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. B.D taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et B.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 2 Vangistuse jooksul B.D on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. B.D on 67 korda karistatud väärteokorras ja 6 korda karistatud kriminaalkorras. Varasemalt on B.D karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest tingimisi vangistusega. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud kriminaalhooldusel tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 70 ja NAPS § 15-1 alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub B.D garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid. Peale seda kuuluvad B.D suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et B.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem on B.D on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks B.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades B.D poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu B.D vabastamata temale Viru Maakohtu 01.09.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 3