lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Katrin Kabel Süüdistatav V.E elukoht: XXX isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik haridus: põhiharidus töö- või õppimise koht: IE AS karistatus: varasemalt karistatud kriminaalkorras 2 korda, viimati Harju Maakohtu 24.08.2012 otsusega
MS § 238 lg 2,
lg 1,
alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva katseajaga 18 kuud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.02.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.E
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 7 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 aastat.
lg-st 4 juhindudes on üldkasuliku töö tegemise ajal on V.E vastavalt
§-le 75 lg 1 käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalhooldaja määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnast. V.E-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Riigi Kinnisvara AS-i tsiviilhagi rahuldada ning V.E-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista välja Riigi Kinnisvara AS-i kasuks 500 eurot varalise kahju hüvitamiseks (Riigi Kinnisvara AS-i arveldusarve nr: XXXXXXXXX, Swedbank). Asitõend CD-plaat turvakaamera salvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.E-lt kaitsja Vladimir Sadekovi tasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses 76,80 eurot ja sundraha 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.E võib menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number 1-13-2660, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu V.E süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 17.08.2006 otsusega karistatud
lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 06.01.2013 ajavahemikul kell 15.24 kuni kell 16.30 Tallinnas, aadressil Kiriku 2 asuvast hoovist, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule Riigi Kinnisvara AS kuuluvad 38 malmradiaatorit, tekitades kannatanule vargusega kahju kokku summas 500 eurot. Seega V.E, olles varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime
Riigi Kinnisvara AS on esitanud tsiviilhagi summas 500 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus 7 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kokku 476 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.E vastavalt
§-le 75 lg 1 käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsjat kohtuistungile ei soovinud ning valdab eesti keelt. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.E süüdi tunnistada
Riigi Kinnisvara AS-i tsiviilhagi tuleb rahuldada kui põhjendatud ja tõendatud ning V.E-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista välja Riigi Kinnisvara AS-i kasuks 500 eurot varalise kahju hüvitamiseks (Riigi Kinnisvara AS-i arveldusarve nr: XXXXXXXXXXXXX, Swedbank). Asitõend CD-plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaaltoimiku vahel – jätta kriminaalasja materjalide juurde. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 76,80, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot). Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.E-ni 2012. aasta keskmiseks päevasissetuleku suuruseks on 3,11 eurot. Sellest järeldub, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tähtajaks tasuma. Seega KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.E võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.