1-11-884/10

1-11-884 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-884 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsus E.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.T isikukood XXX, elukoht XXXXXXX XXXXX XX-XX, ei tööta, varem 12 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 26.11.
5. a Harju Maakohtu poolt 1 aasta 8 kuu 10 päeva vangistusega, kinni peetud 20.01.
6. a RESOLUTSIOON Jätta E.T apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega lühimenetluses tunnistati E.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
10. jaanuar
11. a.
12. E.T mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna püüdis
13. jaanuaril
14. a Tallinnas XXXXXX tänaval asuvast XXXX kauplusest varastada kaks pakki „Gilette“ 11,44 euro väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljudes kinni.
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse ja sundraha väljamõistmise osas. E.T põhjendab oma taotlust karistuse kergendamiseks vaid sellega, et mõistetud karistus on liiga range. Sundraha maksmisest palub ta end vabastada seetõttu, et tal puudub sissetulek. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
16. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks (3-1-1-55-07, 3-1-1-96-09, 3-1-1-120-09). Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning E.T ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta E.T ütlusi anda ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud E.T õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.2 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on E.T-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et E.T on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vaatamata sellele jätkab ta kuritegude toimepanemist. Käesoleva kuriteo pani ta toime vaid mõni kuu pärast vanglast vabanemist. Kohus on äärmiselt põhjalikult motiveerinud, miks on E.T-le ainuvõimalik karistus vangistus. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult ega pea neid seetõttu vajalikuks korrata. E.T ise ei esita aga oma apellatsioonis ainsatki põhjendust selle kohta, miks ta leiab, et talle mõistetud karistus on liialt range. Kohus on mõistnud E.T-le KarS § 199 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, mille kandmise tähtaeg lõppeb nädala pärast. 4.
17. KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema 2